Põlevkivi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgised: Viidete kustutamine Korduvad tähemärgid |
P Tühistati kasutaja 83.179.133.254 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 194.150.65.36. Märgised: Tühistamine Eemaldamine |
||
7. rida:
Põlevkivi on [[maavara]]na laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest [[nafta]]le ja [[Kivisüsi|kivisöele]] alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks [[Eesti]]l, [[USA]]-l, [[Austraalia]]l, [[Kanada]]l, [[Brasiilia]]l ja [[Venemaa]]l.
== Kasutamine ==
Põlevkivi kasutatakse [[Fossiilkütus|fossiilkütuse]] ja [[keemiatööstus]]e [[tooraine]]na. Põlevaine [[utmine|utmisel]] saadakse rohkesti [[õli]]. Põlevkivist saab toota [[maagaas]]i, mõningaid [[väävel|väävli]]ühendeid ja teekatte[[bituumen]]it.<ref name="Tehnikaleksikon"/>
Põlevkivi [[kütteväärtus]] on vähemalt 4,9–11,3 MJ/kg (1200–2700 kcal/kg).<ref name="Tehnikaleksikon"/>
Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on [[kukersiit]], on [[Eesti]] tähtsaim [[maavara]]. Lisaks kukersiidile on Eesti [[maapõu]]es ka [[graptoliitargilliit]]i, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Küll on aga graptoliitargilliiti lühikest aega ([[1949]]–[[1952]]) kaevandatud selle [[uraan]]isisalduse pärast.<ref>Aaloe, A., Bauert, H. & Soesoo, A. (2006). Kukersiit – Eesti põlevkivi. MTÜ GeoGuide Baltoscandia, Tallinn. Lk 4. ISBN 9985976347</ref>
[[Pilt:OilShaleEstonia.jpg|thumb|Eesti põlevkivi. Pildistas [[Kasutaja:Wilson44691|Wilson]].]]
=== Põlevkivikeemia ===
{{Vaata|Põlevkivikeemia}}
Kerogeenpõlevkivi [[pürolüüs]]il saadakse põhifraktsioonidena gaas ja [[põlevkiviõli|õli]], kõrvalsaadustena [[fenoolid|fenoolvesi]], [[poolkoks]] ja [[tuhk]]. Esmaste saaduste töötlemisel on saadud üle paarikümne väärtusliku saaduse. Kõik saadused, nende keemiline koostis ja omadused, aga ka analüüsimetoodikate ning tootmistehnoloogiate väljatöötamine, optimeerimine ja keskkonnasaastega seotud probleemid kuuluvad põlevkivikeemia uurimissfääri.
Eestis on põlevkivikeemia äärmiselt oluline uurimisvaldkond ja sellel on oluline roll [[Keemia ajalugu Eestis|siinse keemiatööstuse ajaloos]]. Eesti põlevkivikeemia ja -tehnoloogia saavutused on olnud maailmatasemel kõrgelt tunnustatud.
== Põlevkiviressursid ==
| |||