Florimond Hervé: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'Hervé (teg Louis Auguste Joseph Florimond Ronger) (30.juuni 1825 Houdain – 3. november 1892 Pariis). Prantsuse helilooja, libretist, organist, laulja dirigent, lavakujundaja j...' |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Hervé''' (teg Louis Auguste Joseph Florimond Ronger) (30.juuni 1825 Houdain – 3. november 1892 Pariis). Prantsuse helilooja, libretist, organist, laulja dirigent, lavakujundaja ja teatrijuht. Nimetatud prantsuse operetikoolkonna isaks või prantsuse operetiloomingu uuele ajastusele alusepanijaks. Komponeeris 110 operetti, mimodraamat, pantomiimi, burleski, vodevilli, ''opéra
[[Fail:Hervé (Florimond Ronger).jpg|pisi|'''Hervé (Florimond Ronger)''' 19. sajandil]]
Õpingud ja karjäär▼
Noorukina laulis (tenor) Pariisi Saint-Rochi kiriku kooris. Õppis Pariisis Antoine Elwart’i ja Daniel Auberi juures. Töötas juba 15-aastaselt organistina nii Bicêtre Hospitalis kui ka mainekas Pariisi St. Eustache’i kirikus. Esines näitleja ja lauljana, esitades Odéoni ja Palais-Royali teatrites tenori partiisid. Oli hiljem nendes teatrites chef d´orchestre. ▼
▲== Õpingud ja karjäär ==
1848. aastal võttis endale varjunimeks Hervé ning hakkas selle all komponeerima kergeid lavalugusid Montmartre’i teatrile. Esines ise seal oma groteskis Don Quichotte et Sancho Pança(Don Quijote ja Sancho Panza) don Quichotte’i rollis. Esimest korda pälvis üldise pariislaste tähelepanu burleskiga Les folies dramatiques. Asutas 1854. aastal oma väikese teatri Folies-Concertantes, mis hiljem sai nimeks Folies-Nouvelles. Komponeeris sellele teatrile 31 lühikest lavalugu, mida nimetas bouffonerie-opérette’iks või folie-opérette’iks. Selles teatris esitati ka Léo Delibes’i ja Jacques Offenbachi varasemaid töid. ▼
▲Noorukina laulis (tenor) Pariisi Saint-Rochi kiriku kooris. Õppis Pariisis Antoine Elwart’i ja [[Daniel-François-Esprit Auber|Daniel
Operetimaailmas▼
Kehva tervise tõttu loobus 1857 teatrijuhi, stsenaristi, helilooja ja laulja rollist ning läks välismaale tervist parandama. Pöördunud aasta pärast tagasi Pariisi, võttis endale muusikajuhi ülesanded teatrites Eldorado ja Délassements-Comiques. Alles 1866. aastal hakkas Offenbachi eeskujul komponeerima pikemaid operette (opéra bouffe). Sellest ajast algas tema ja Offenbachi vahel ka karm konkureerimine Pariisi muusikateatrites. Tema L’oeil crevé, Chilpéric (Täppissilm Chilpéric), Le petit Faust (Väike Faust) ja Les turcs (Türklased) olid väga populaarsed. Mängis ise jätkuvalt nendes kandvaid osi. ▼
▲1848. aastal võttis endale varjunimeks Hervé ning hakkas selle all komponeerima kergeid lavalugusid Montmartre’i teatrile. Esines ise seal oma groteskis Don Quichotte et Sancho Pança(Don Quijote ja Sancho Panza) don Quichotte’i rollis. Esimest korda pälvis üldise pariislaste tähelepanu burleskiga Les folies dramatiques
1870. aastate alguses käis Londonis abistamas inglasi operettide lavastamisel. Komponeeris Gaiety teatrile extravaganza Aladdin the Second (Alladin II)ja Covent Gardeni teatrile Babil and Bijou. Oli mõnda aega Gaiety teatri muusikajuht. 1883. aastal valmis vodevill-operett Mam’zelle Nitouche, mis on kogu tema operetiloomingust rahvusvaheliselt tuntuim teos ning olnud Offenbachi oopuste kõrval üks väheseid prantsuse operette, mida tänaseni aeg-ajalt esitatakse ka väljaspool Prantsusmaad. Lavateostest on Mam’zelle Nitouche’i kõrval olnud enam esitatumad Chilpéric, Alladin the Second, Le petit Faust, Lili ja La cosaque (Kasakas).▼
Asutas 1854. aastal oma väikese teatri ''Folies-Concertantes'', mis hiljem sai nimeks ''Folies-Nouvelles''. Komponeeris sellele teatrile 31 lühikest lavalugu, mida nimetas ''bouffonerie-opérette''’iks või ''folie-opérette’''iks. Selles teatris esitati ka [[Léo Delibes]]’i ja [[Jacques Offenbach]]<nowiki/>i varasemaid töid.
▲== Operetimaailmas ==
[[Fail:Florimond Ronger.jpg|pisi|Louis Auguste Florimond Ronger - Monsieur Hervé]]
▲Kehva tervise tõttu loobus 1857 teatrijuhi, stsenaristi, helilooja ja laulja rollist ning läks välismaale tervist parandama. Pöördunud aasta pärast tagasi Pariisi, võttis endale muusikajuhi ülesanded teatrites ''Eldorado'' ja ''Délassements-Comiques''. Alles 1866. aastal hakkas Offenbachi eeskujul komponeerima pikemaid operette (''opéra bouffe''). Sellest ajast algas tema ja Offenbachi vahel ka karm konkureerimine Pariisi muusikateatrites. Tema L’oeil crevé, Chilpéric (Täppissilm Chilpéric), Le petit Faust (Väike Faust) ja Les turcs (Türklased) olid väga populaarsed. Mängis ise jätkuvalt nendes kandvaid osi.
▲1870. aastate alguses käis Londonis abistamas inglasi operettide lavastamisel. Komponeeris ''Gaiety'' teatrile extravaganza Aladdin the Second (Alladin II)ja ''Covent
Lavateostest on Mam’zelle Nitouche’i kõrval olnud enam esitatumad Chilpéric, Alladin the Second, Le petit Faust, Lili ja La cosaque (Kasakas).
Elu lõpuaastatel kannatas hingelise tasakaalutuse all. Surres Pariisis oli elanud oma karmist konkurendist Offenbachist 12 aastat kauem.
Eestis on esitatud Mam’zelle Nitouche’i
Peamised teosed▼
▲== Peamised teosed ==
Don Quichotte et Sancho Pança (1848), Les foilies dramatiques (1853), Fifi et Nini (1856), La voiture (1858), Le retour d’Ulysse (1862), Les chevaliers de la table ronde (1866), Chilpéric (1868), Le roi Amatibou (1868), Les turcs (1869), Le petit Faust (1869), Alladin the Second (London, 1870), Babil and Bijou or The Lost Regalia (1872), La veuve du malabar (1873), Alice de Nevers (1875), La belle poule (1875), Panurge (1879), Les Sphinx (revüü, 1879), Les deux roses (1881), Lili (1882), Mam’zelle Nitouche (1883), Le vertigo (1883), La cosaque (1884), Mam’zelle Gavroche (1885), Frivoli (1886), Fla-Fla (1886), Dilara (ballett, 1887), Diana (ballett, 1888), Cleopatra (Ballett, 1889), Les bagatelles de la porte (1890), Cocher au Casino (revüü, 1890), Bacchanale (1892), La cabinet Piperlin (posthuumselt 1897), Les aventures de Télémaque (esitamata 1900).
| |||