Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee: erinevus redaktsioonide vahel

[[1983]]. aastal, pärast [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] esimehe [[Vitali Fedortšuk]]i määramist [[NSV Liidu Siseministeerium]]i siseministriks, suunati/komandeeriti NSV Liidus ja ka Eesti NSV [[Eesti NSV Siseministeerium]]i miilitsakaadri tugevdamiseks Eesti NSV [[RJK tegevreserv]]i vormistatud kaadriohvitsere- Siseministeeriumi keskaparaati ja ka territoriaalorganitesse [[Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee Siseasjade Valitsus|Tallinna linna RSN TK SAV]]i jm.

[[4. juuli]]l 1984 aga kinnitati NSV Liidu RJK esimehe poolt uus RJK agentuuraparaadi juhend käskkirjaga nr 00140, millega seati RJK kohustus viia läbi ka [[NSV Liidu Siseministeerium]]i suhtes aktiivemataktiivsemat teabekohumistteabekogumist nende asutuste töötajate seast agentide[[agent]]ide värbamise teel, selleks, et "kindlustada Siseministeeriumi, tema allasutuste ja Siseministeeriumi sisevägede vastuluurealast[[vastuluure]]alast julgeolekut". SisemisnsteeriumiSiseministeeriumi töötajate suhtes läbiviidava kontrolli läbiviimise juhendamiseks ja koordineerimiseks moodustati [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus|NSV Liidu RJK Kolmanda Valitsuse]] koosseisus V valitsus<ref name="AWJgg" />.