Robert Walser: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
5. rida:
== Elulugu ==
Robert Walser sündis Bieli linnas Berni kantonis Šveitsis<ref name="Sirkel_194"/>. Isa oli edutu väikekaupmees, ülitundlik ema suri meelehaigena, pere seitsmest lapsest sooritas üks vend enesetapu, teine suri Bernis Waldau vaimuhaiglas, kus hiljem oli neli aastat ka Robert<ref name="Sirkel_195"/>. 14- aastaselt pidi ta kooli pooleli jätma ja pangaametnikuna tööle hakkama. Püüdis edutult näitlejaks saada, töötas muuhulgas teenri, ametniku, assistendi ja raamatukoguhoidjana. Avastanud endas kirjanikuande, üritas hakkama saada vabakutselise kirjanikuna ja oli selle nimel nõus väga spartalike elutingimustega<ref name="Sirkel_195"/>.
1905-19131905–1913 elas Berliinis<ref name="NY"/>, kus teda toetas maalikunstnikust vend Karl<ref name="Sirkel_196"/>. 1905. aastal õppis teenrite koolis ja töötas mõned kuud teenrina Ülem-Sileesias krahv Konrad von Hochbergi Dambrau lossis<ref name="Sirkel_196"/>. Berliinis leidis [[Christian Morgenstern]]i toetusel metseeni, kirjastaja [[Bruno Cassieri]]<ref name="Sirkel_196"/> ja kirjutas kolm romaani: "Õeksed-vennaksed Tannerid", "Abiline" ja "Jakob von Gunten".
Berliinist naasnuna elas pikemat aega kodulinnas Bielis, seejärel Bernis. Oli loominguliselt aktiivne, kuid ei saavutanud laialdasemat tunnustust ning materiaalne häda muutis ta inimpelglikuks, ta üritas enesetappu ja hakkas kuulma hääli, mistõttu paigutati neljaks aastaks Waldau ja hiljem kahekümne kolmeks aastaks Herisau vaimuhaiglasse, kus ta lõpetas ka kirjutamise. Väidetavalt lubati tal sealt lahkuda, kuid ta eelistas jääda. Käis ümbruskonnal pikkadel jalutuskäikudel, saatjaks eestkostja Carl Seelig, kes pani kirja neil rännakuil toimunud vestluste sisu<ref name="Sirkel_199"/>.
 
16. rida:
* "Jakob von Gunten" (1909)
 
Lisaks on teada, et vähemalt ühe romaani hävitas ta ise ja kaks on kaotsi läinud. Enne kirjutamise lõpetamist arendas välja niinimetatud pliiatsimeetodi, kirjutades üliväikeste millimeetriste tähtedega. Seda kirja peeti kaua loetamatuks, kuni avastati võti ja 20 aastaga dešifreeriti üle 500 lehekülje teksti<ref name="Sirkel_199"/>, sealhulgas romaan "Röövel", mis ilmus 1972<ref name="Sirkel_194"/>.