Ava peamenüü

Robert Walser

Šveitsi kirjanik
Robert Walser 1890ndatel

Robert Walser (15. aprill 187825. detsember 1956) oli šveitsi kirjanik, keda peetakse kirjandusliku modernismi tippautoriks.

EluluguRedigeeri

Robert Walser sündis Bieli linnas Berni kantonis Šveitsis[1]. Isa oli edutu väikekaupmees, ülitundlik ema suri meelehaigena, pere seitsmest lapsest sooritas üks vend enesetapu, teine suri Bernis Waldau vaimuhaiglas, kus hiljem oli neli aastat ka Robert[2]. 14- aastaselt pidi ta kooli pooleli jätma ja pangaametnikuna tööle hakkama. Püüdis edutult näitlejaks saada, töötas muuhulgas teenri, ametniku, assistendi ja raamatukoguhoidjana. Avastanud endas kirjanikuande, üritas hakkama saada vabakutselise kirjanikuna ja oli selle nimel nõus väga spartalike elutingimustega[2]. 1905–1913 elas Berliinis[3], kus teda toetas maalikunstnikust vend Karl[4]. 1905. aastal õppis teenrite koolis ja töötas mõned kuud teenrina Ülem-Sileesias krahv Konrad von Hochbergi Dambrau lossis[4]. Berliinis leidis Christian Morgensterni toetusel metseeni, kirjastaja Bruno Cassieri[4] ja kirjutas kolm romaani: "Õeksed-vennaksed Tannerid", "Abiline" ja "Jakob von Gunten". Berliinist naasnuna elas pikemat aega kodulinnas Bielis, seejärel Bernis. Oli loominguliselt aktiivne, kuid ei saavutanud laialdasemat tunnustust ning materiaalne häda muutis ta inimpelglikuks, ta üritas enesetappu ja hakkas kuulma hääli, mistõttu paigutati neljaks aastaks Waldau ja hiljem kahekümne kolmeks aastaks Herisau vaimuhaiglasse, kus ta lõpetas ka kirjutamise. Väidetavalt lubati tal sealt lahkuda, kuid ta eelistas jääda. Käis ümbruskonnal pikkadel jalutuskäikudel, saatjaks eestkostja Carl Seelig, kes pani kirja neil rännakuil toimunud vestluste sisu[5].


LoomingRedigeeri

Esimene raamat, "Fritz Kocheri kirjutised" ilmus 1904. aastal "Inseli" kirjastuses, ent ei leidnud ostjaid [4]. Berliinis elades kirjutas kolm romaani:[1]

  • "Õeksed-vennaksed Tannerid" (1906)
  • "Abiline" (1907)
  • "Jakob von Gunten" (1909)

Lisaks on teada, et vähemalt ühe romaani hävitas ta ise ja kaks on kaotsi läinud. Enne kirjutamise lõpetamist arendas välja niinimetatud pliiatsimeetodi, kirjutades üliväikeste millimeetriste tähtedega. Seda kirja peeti kaua loetamatuks, kuni avastati võti ja 20 aastaga dešifreeriti üle 500 lehekülje teksti[5], sealhulgas romaan "Röövel", mis ilmus 1972[1].


Teosed eesti keelesRedigeeri

VälislingidRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 Robert Walser, Jakob von Gunten. Jalutuskäik. Kleist Thunis (Kirjastus Tänapäev, 2008), lk 194 (Mati Sirkel, järelsõna).
  2. 2,0 2,1 Robert Walser, Jakob von Gunten. Jalutuskäik. Kleist Thunis (Kirjastus Tänapäev, 2008), lk 195 (Mati Sirkel, järelsõna).
  3. Berlin Stories
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Robert Walser, Jakob von Gunten. Jalutuskäik. Kleist Thunis (Kirjastus Tänapäev, 2008), lk 196 (Mati Sirkel, järelsõna).
  5. 5,0 5,1 Robert Walser, Jakob von Gunten. Jalutuskäik. Kleist Thunis (Kirjastus Tänapäev, 2008), lk 199 (Mati Sirkel, järelsõna).