Kalevala: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
16. rida:
[[File:Gallen Kallela The Aino Triptych.jpg|vasakul|pisi|300px|[[Akseli Gallen-Kallela]] [[triptühhon]] [[Aino (mütoloogia)|Ainost]] (1891)]]
[[File:Gallen Kallela The Forging of the Sampo.jpg|pisi|Akseli Gallen-Kallela õlimaal ''Sampo tagumine'' (1893)]]
Runolaulikud juhatavad loo sisse ja asuvad laulma.
Purunenud pardimuna tükkidest sünnivad maa ja taevas, jumalanna [[Ilmatar]] sünnitab [[Väinämöinen|Väinämöise]]. Väinamöinen istutab lagedale maale puid ja taimi. Tarkust ja kuulsust kogunud Väinämöinen kohtub teda alistama tulnud kadeda [[Joukahainen]]iga ja nad peavad kahevõitluse, mille Joukahainen kaotab. Eluga pääsemiseks lubab Joukahainen oma õe Väinämöisele naiseks. Joukahaineni õde Aino ei taha Väinamöisele naiseks minna ja uputab end kurvastuses merre. Väinämöinen ratsutab Põhjalasse uut neidu kosima. Jõge ülatades laseb teda salaja jälitanud vihane Joukahainen Väinämöist vibust, kuid tabab Väinämöise hobust. Väinämöinen kukub jõkke ja kõva tuul kannab ta merele kus ta päevade viisi ulbib. Teda märkab ülelendav kotkas, kes ta, tänutäheks varasem abi eest, Põhjala rannale kannab. Väinämöinen kohtub [[Põhjala emand|Põhjala emanda Louhiga]], kes lubab ta koju aidata ja imeveski [[Sampo]] valmistajale tasuks oma tütre naiseks anda. Väinämöinen naaseb koju ja saadab minekust keeldunud sepp [[Ilmarinen|Ilmarise]] loitsude abiga Põhjalasse Sampot taguma. Sampo saab valmis, kuid petetud Ilmarinen peab pruudita koju naasma.
33. rida ⟶ 36. rida:
=== 31.–36. runo: Kullervo tsükkel ===
[[File:Akseli Gallen-Kallela - Kullervo Cursing - Google Art Project.jpg|pisi|150px|vasakul|Akseli Gallen-Kallela õlimaal ''Kullervo needmine'' (1899)]]
[[Untamo]] tõstab sõja oma venna [[Kalervo]] ja tema rahva vastu, andes armu vaid rasedale naisele, kelle endaga oma kodupaika Untamolasse vägisi kaasa viib.
Ilmarinen nutab taga oma surnud naist. Kurvastuse leevendamiseks otsustab omale kullast ja hõbedast uue naise taguda, kuid suure vaevaga valmistatud [[kuldnaine]] on hingeta ja külm. Pettunud Ilmarinen jätab kuldnaise Väinämöisele, kes sellest ei hooli ja käseb Ilmarisel naine muiks tarberiistadeks taguda, ja ratsutab uuesti Põhjalasse oma endise naise noore, et õde kosima. Kurjustab sealsete hurjutuste peale, röövib peretütre ja hakkab temaga tagasi koju sõitma. Koduteel sõimab neiu Ilmarist ja pahandab teda nii, et Ilmarinen nõiub ta kajakaks. Kojujõudes jutustab Ilmarinen Väinämöisele Põhjalas tänu Sampole lokkavast rikkalikust elust ja oma kosjareisist.
▲=== 37.–38. runo: teine Ilmarineni tsükkel ===
=== 39.–44. runo: Sampo röövimine (kolmas Väinämöise tsükkel) ===
[[File:Sammon puolustus.jpg|right|thumb|[[Akseli Gallen-Kallela]] maal "[[Sampo kaitsmine]]", millel [[Väinämöinen]] oma paadiseltsiga kaitseb [[Sampo]]t Põhjala emanda [[Louhi]] eest.]]
Väinamöinen õhutav Ilmarist endaga koos minema Põhjalast Sampot tagasi tooma, Ilmarinen nõustub ja nad asuvad teele. Teel märkab neid Lemminkäinen ja kuuldes nende plaanist, pakub end seltsiliseks ja võetakse rõõmuga kaasa. Veeteel jääb nende laev [[suure haug]]i selga kinni. Väinämöinen surmab haugi ja valmistab ta lõualoost esimese kandle ([[kantele]]). Väinämöinen asub kannelt mängima ja kõik elavad, seehulgas linnud, kalad, loomad, haldjad ja jumalused, kogunevad imekaunist kandlemängu kuulama. Põhjalasse jõudes ütlevad mehed Põhjala emand Louhile, et on tulnud Sampot jagama - kui heaga ei saa poolt, võetakse väega tervenisti. Louhi vihastub ja kutsub Sampo-retkelaste vastu Põhjala väe, kuid Väinämöinen uinutab oma kauni kandlemänguga Louhi ühes Põhjala väesalgaga magama. Kivimäest Sampo kättesaanuna asutakse rõõmsalt koduteele, kuid kolme päeva pärast virgub Louhi unest ja nähes Sampot olevat võetud, manab merele tiheda udu ja suure tuul, äratab merekoletise [[Iku-Turso]], muundab end koletuks hiidkotkaks ja asub ühes Põhjala sõjasalgaga Sampo-retkelasi jälitama. Merel peetakse suur taplus Sampo pärast mille Kalevala mehed võidavad, kuid Louhil õnnestub Sampo merre heita kus see tükkideks puruneb. Väinamöinen istutab kaldale uhutud tükid maasse, lootes, et nood tulevikus õnne toovad, ja asub laevareisil merre kukkunud kandle asemele kasepuust uut tegema, mida seejärel taaskord kaunisti mängib.
=== 45.–49. runo: Louhi kättemaks ===
Sampo kaotusest vihane Louhi manab Kalevalat hävitama [[üheksa tõve]] ja suure karu. Väinämöinen ravib oma tarkustega Kalevala rahva ja surmab suure karu, kelle austamiseks Kalevalas seejärel kombekohaseid [[karupeied|karupeiesid]] peetaksse. Väinämöinen asub laulma ja kannelt mängima, soovides, et ka tulevikus elataks Kalevalas niisama hästi. Teiste hulgas laskuvad Väinämöise mängu kuulama Kuu ja päikene, kelle Põhjala emand kätte saab ja kivimäkke lukustab, röövides ka tule Kalevala tubadest. [[Ukko|Ülijumal Ukko]] lööb [[Tuli (Kalevala)|tuld]] uue päikese ja kuu tegemiseks, kuid tuli taevast pudeneb maale. Väinamöinen ja Ilmarinen lähevad tuld otsima ning kuulevad Ilmaneitsilt, et tuli on sattunud [[Alue järv|Alue järve]], kus kala olla selle allaneelanud. Väinämöinen ja Ilmarinen saavad pingutuste järel kala kätte, kuid kala lahti lõigates kargab tuli minema, põletades Ilmarise põski ja käsi. Põgenenud tuli põletab metsi ja maad, kuid saadakse lõpuks kätte ja viiakse Kalevala tubadesse. Väinämöinen ja Ilmarinen lähevad Põhjalasse, ning nende tulekust hirmunud Louhi vabastab Päikese ja Kuu kivimäest.
=== 50. runo: Marjatta tsükkel ===
Neitsi [[Marjatta]] jääb [[Palukmari|palukamarja]] süües rasedaks ja sünnitab poja. Vana taat tuuakse poissi ristima, kuid taat kutsub targa Väinämöise asja uurima. Väinämöinen otsustab, et ebaloomulikult sigitatud poiss tuleks surmata, mispeale poolekuine poiss teda väära kohtumõistmise peale hurjutab. Taat ristib poisi Karjala kuningaks. Sellest vihastunud Väinämöinen sõidab vaskse venega minema, ennustades, et kunagi veel teda ja tema tarkust igatsetakse, maa ja taeva vahele, kus ta ehk praeguseni on. Oma kandle ja suured laulud jätab aga rahvale päranduseks.
Laulikud tänavad kuulajaid ja jätavad hüvasti.
==Vaata ka==
| |||