Kaitsevall: erinevus redaktsioonide vahel

Kunstlik vall kaitse eesmärgil rajati [[kindlus]]te, [[loss]]ide [[kaitsemüür]]ide ette. Liiva- või muldvall palkseintega või ilma ja vallikraav on olnud ajaloos üks olulisi kaitserajatisi sõjaajal vaenlaste rünnakute eest või rahuajal rüüstajate eest rahuajal. Rajati ka kivivalle, mis olid vastupidavamad.

Vanimad sidumata [[paas|pae]]plaatidest kaitsevallid rajati eestis [[10. sajand eKr|10.]]–[[5. sajandil eKr]]. SelliseisSelliseid kaitsevalle leidus [[Asva (asula)| Asva]], [[Kaali asula| Kaali]] ja [[Ridala asula| Ridala]] kindlustatud asulate ümber.

[[Lõhavere linnamägi]] rajati 12. sajandi lõpus. [[Lõhavere linnus|Lõhavere linnust]] ümbritses 2,5 meetri kõrgune liivavall. LiivavallLiivavalli sise- ja väliskülge kattis tugipostidega palksein. Valli harjale olid püstitatud puust kaitseehitised. Lõhavere linnamägi on Eestis üks paremini ja põhjalikumalt läbiuuritud linnuseid.

[[Tallinn]]as rajati esimesed muldkindlused [[16. sajand]]i keskel. EsimeseEsimene suurem rajatirajatis ehitati Tallinnas 16. sajandi alguses linna edelaküljele, [[Kiek in de Kök]]i ette. Selleks oli 15–18 meetri kõrgune [[Kõrge Rondeel]], mis ümbritseti vallikraaviga.