Redaktsioon: 31. juuli 2017, kell 03:06 redigeeri Pelmeen10 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 41 770 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. märts 2018, kell 00:22 redigeeri eemalda Viimsi (arutelu \| kaastöö) 523 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Paranoia''' on inimese [[instinkt]] või [[mõtlemine]], mis on tugevalt mõjutatud [[Ärevus\|ärevusest]] või [[Hirm\|hirmust]], tihtipeale seonduvad sellega [[Paranoiline luul\|luulumõtted]], [[viirastus\|viirastused]] ja muu [[irratsionaalsus\|irratsionaalne]]. '''Paranoia''' on [[psüühika]]seisund, mille vältel kogeb inimene püsivaid [[luulu]]mõtteid, [[viirastus]]i ja veendumust, et teda ähvardab [[oht]]. Paranoia tekkepõhjused võivad olla nii bioloogilised, psühholoogilised kui keskkondlikud, mõnikord on paranoia seotud ka vaimse haigusega. Paranoiast vabanemiseks on tõhusaim meetod teraapia, äärmuslikel juhtudel ka ravimid. Artide poolt on paranoiat [[Isiksushäired\|isiksushäirena]] levinum meeste seas ja esineb 0,5 – 2,5 protsendil elanikkonnast. Seda jäiret iseloomustavad püsivad paranoilised hoiakud, tundlikkus ja usaldamatus. Paranoilise isiksushäirega inimesed on pidevalt valvel solvangute, vääritimõistmise ja ohu suhtes ning tõlgendavad oma hoiakute tõttu teiste signaale sageli endale ohtlikuna, petmisena jne. Sellest tulenevalt võivad paranoilise isiksusega inimeste reaktsioonid olla agressiivsed ja ennast kaitsvad. ~~==Sümptomid==~~ Kuid paranoilise isiksushäirega inimesed võivad suhetest tagasi tõmbuda ja väldivad võimalusel sotsiaalseid olukordi, et mitte sattuda kokku enda jaoks ebameeldivate inimestega. Neil on raskusi enda avamisega ja teiste usaldamisega, nii et sügavate suhete loomine kulgeb väga raskelt. Sage on elukaaslase kahtlustamine truudusetuses. Teiste kahtlustamine ja süüdistamine loob aga nõiaringi, kus teised tõepoolest hakkavad paranoilist inimest korrale kutsuma või vältima, andes sellega kinnitust tema esialgsele uskumusele, et teisi ei tasu usaldada ja nad soovivad halba. Paranoilise isiksusega inimesed peavad kaua vimma ega andesta naljalt, kui on kellegagi konflikti sattunud. ==Diagnoosimine== Paranoiat iseloomustavad püsivalt kestvad luulumõtted või luulumõtete kompleks. Sümptomid avalduvad enamasti hilises täiskasvanu- või keskeas. Kaaskodanikel või lähikondlastel võib tihti olla raskusi paranoiliste indiviidide äratundmisega, sest kui luulud välja arvata, püsivad kannatanute kõne, käitumine ja emotsioonid tavapärasena. <ref> Liiv, A. (2009). ''Paranoia''. https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/paranoia/id-1310 Kasutatud 30.10.2016 </ref>

Paranoia: erinevus redaktsioonide vahel