Süsteem: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Vastuolu peaks nüüd olema lahendatud. |
Uus alusmaterjal edasi toimetamiseks |
||
1. rida:
{{toimeta}}
== Süsteem ==
Sõna "Süsteem" kasutakse korrastatuse ja reeglipärasuse tähenduses praktiliselt kõigis valdkondades.
'''Süsteem''' on selline '''vaade''' nähtusele, mis omistab nähtusele eesmärgi, (toimimis)reeglid, eristatava koosluse (ehk struktuuri) ja võimaliku välise mõju (süsteemi piirid, sisendi ja väljundi).
Sama nähtust on võimalik vaadata (kirjeldada) erinevate süsteemide abil. See tuleneb sellest, et vaatajal on omakorda olemas eesmärk nähtuse suhtes ning oma vaate abil loodab ta oma eesmärki kõige paremini saavutada (nt saada vastuseid teatud küsimustele). Seega on süsteemil alati olemas kontekst.
Süsteemid erinevad üksteisest väga tugevasti eelkõige seetõttu, et vaatlevad nähtuse erinevaid aspekte erineva täpsusastmega. Süsteemide süstematiseerimiseks (sic!) peaks saama teha kuueveerulise tabeli:
Süsteemi nimi | Valdkond | Eesmärk | Reeglid | Struktuur | Välismõju
kus viimased neli (või kolm?) veergu näitavad vastava aspekti lahtikirjutuse detailsust ja olulisust süsteemi jaoks.
Kui suurim rõhk on reeglitel ning on olemas teatud eeldused struktuurile, siis on tegemist tegevuse korrastamisele orienteeritud süsteemiga. Selliseid süsteem nimetatakse ka '''meetoditeks'''. Meetodid defineerivad tavaliselt reeglite kogumiku, mida rakendatakse osaliselt defineeritud või mittedefineeritud (eeldatavale) struktuurile.
Süsteemiteooria lähenemises peavad nii reeglid kui struktuur olema defineeritud. Sel juhul on vaatluse all süsteemi käitumine erinevate mõjutuste korral.
Tegeletakse ka juba kirjeldatud süsteemide (eeldades, et need kirjeldused on piisavalt õiged) põhjal nähtuse tekkimise ja muutmise (arengu) uurimisega.
Ei tohiks segi ajada nähtust ja süsteemi. Süsteem on alati inimeste poolt loodud. Nähtus ei tarvitse seda olla. Sama nähtuse jaoks võib olla ka konkureerivaid süsteeme. Päikese liikumist maa suhtes on kirjeldanud nii maakeskne kui päikesekeskne süsteem. Kumbagi neist ei saa nimetada õigemaks, kuid viimasel on rohkem kasutamiskohti (lahendab süsteemi loojate jaoks rohkem küsimusi). Eesti teadlaste poolt välja töötatud [[universumi kärjekujuline ülesehitus]] on süsteem, mis lahendab veelgi enam küsimusi.
=== Süsteemide grupid ===
* "Looduslikud" süsteemid (looduse süstematiseerimine inimese poolt)
* Mehhaanilised süsteemid
* Tarkvarasüsteemid
* Sotsioloogilised süsteemid (suhtlus- ja käitumissüsteemid)
* Võistlus- ja hindamisüsteemid
* Haldussüsteemid
* Haridussüsteemid
| |||