Tartu Vabadussõja mälestussammas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
nähtamatu tekst välja
Resümee puudub
5. rida:
Kuna pärast algse mälestusmärgi mahavõtmist jätkas rahvas lillede toomist senisele asukohale, püstitati samasse kohta [[1952]]. aastal [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Tartu)|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument]].<ref> [[2003]]. aastal nihutati Kreutzwaldi monument [[Gildi tänav]]a joonele, et taastatud Vabadussõja mälestusmärk saaks tagasi endisele kohale.</ref>
 
Mälestusmärk avati uuesti oma endises asukohas [[22. juuni]]l [[2003]].<ref name="avab">[http://www.tartu.ee/index.php?page_id=734&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=/teated.nsf/e48cc6563eceb522c2256c310022c9d4/289cfb3e1b1ef1f5c2256d4900273587?OpenDocument "Võidupüha eel avab president Tartu vabadussamba"] Tartu Linnavalitsuse pressiteade 18.06.2003 (vaadatud 4.09.2013)</ref> See kujutab endast [[graniit|graniidist]] astmelisel alusel asetsevat [[risttahukas|risttahukat]], millel seisab [[pronks]]ist [[Kalevipoeg (tegelane)|Kalevipoja]] kuju – [[Amandus Adamson]]i algse [[skulptuur]]i koopia.<ref name="mälestised" /> [[Skulptor]] [[Ekke Väli]] modelleeris selle vanade fotode põhjal.<ref name="avab" /> Kalevipoeg seisab, pilk suunatud {{kas|itta}}ette, mõõgale toetudes, tema alakeha katab loomanahk. Postamendile on raiutud aastaarvud: 1918–1920.
 
<gallery>
File:Vabadussõjas langenute mälestusmärk Kalevipoeg Tartus. Skulptor Amandus Adamson, EAM Fk 16288.jpg|Algne Amandus Adamsoni loodud algne mälestussammas
</gallery>