Vikipeedia

Vineer: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
WikiAnnika (arutelu | kaastöö)
86 muudatust
Keeletoimetasin. Muutsin sõna spoonilehed sõnaks spoon.
2. rida:
 
[[Pilt:Spruce plywood.JPG|right|250px|pisi|[[Kuusepuit|Kuusepuidust]] vineer]]
'''Vineer''' on kihiline materjal, mismida valmistatakse õhukeste puitlehtede ([[spoon|spoonide]]ilehtede) kokkuliimimise teelkokkuliimimisel (vineeri paksus on 4–50 mm,). Vineeri tegelikkusestäpset paksust ei ole võimalik täpselt määratledamäärata, sest see sõltub kasutatavatest seadmetest ning toote kasutuskohast).
 
SpoonilehedSpoonid asetatakse vineertahvlisse üksteise suhtes kiudude suunaga risti nii, et kihtide arv oleks paaritu (spoonikihi paksus on 1,4–3,2 mm). SeeSelline onasetus võimaldab vajaliktagada vineertahvli tugevuse tagamiseks igas suunas. [[Konstruktsioon 141-]] korral on mõlema pinnaspooni all 3kolm spoonilehtespooni asetatud puidusüüga ühes suunas. See tagab vineeri suurema tugevuse laiuse suunal. Vineeri
valmistamiseks kasutatakse [[kask|kase-]] ja okaspuitu. Okaspuuvineeris kasutatakse [[harilik kuusk|kuuse-]] ja [[harilik mänd|männi]]puitu. Segavineeris tarvitatakse lisaks kase- ja okaspuule ka [[haab|haava]]spooni. Võimalikud on erinevad kombinatsioonid, näiteks vineer, mille pinnaspoon on kask ja vahespooniks okaspuu, või vastupidi. Kasevineer on kõige tugevam.▼
 
▲Vineeri valmistamiseks kasutatakse [[kask|kase-]] ja okaspuitu. Okaspuuvineeris kasutatakse [[harilik kuusk|kuuse-]] ja [[harilik mänd|männi]]puitu., Segavineerissegavineeris tarvitatakse lisakspeale kase- ja okaspuule ka [[haab|haava]]spooni. Võimalikud on erinevad kombinatsioonid, näiteks vineer, mille pinnaspoon on kask ja vahespooniksvahespoon okaspuu, või vastupidi. Kasevineer on kõige tugevam.
Välitingimustesse sobib niiskus- ja veekindel kasevineer, selle saamiseks kasutatakse veekindlaid liime. Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi – vineer allub niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ja näiteks betoonivalu raketise kasutuskordade arv suureneb. Lisaks tulevad valupinnad siledamad. Välistingimustes ja niisketes ruumides kasutatava vineeri ääri tuleb kaitsta vastava erivärvi või muu sobivaga. Kui vineerplaadid on soovitud mõõtu lõigatud, tuleks horisontaalpinnad 45-kraadise nurga alla freesida. Fassaadivineerina seda kasutada ei saa, sest puudub ultraviolettkiiri ärapeegeldav kiht. See tähendab seda, et vineer peab küll niiskusele ja temperatuurimuutusele vastu, aga võib päikese toimel värvi muuta. Selleks, et vineeri hoone [[fassaad]]il viimistlusmaterjalina kasutada, võtta niiskuskindla vineeri ja seda eelnevalt tööstuslikult töödelda – katta fenooli- ehk filmikihiga (valmistatakse erineva paksusega ja paljudes erinevates värvitoonides) ja vineeriplaadi servad värvida ilmastikukindla värviga. Tähtsaim fassaadivineeri kestmise juures on niiskuse mittesattumine vineerikihtide vahele. Vineeri ei tohi objektil enam lõigata ning kruvipeade ja vineeri vahel peaks kasutama kummitihendiga seibe. Paigaldamisel tuleks silmas pidada ka seda, et vineer vajab küllaltki suurt paisumisruumi ja sellepärast tuleks plaatide vahele jätta 5–10 mm [[vuuk]]. Pärast servade pehmendamist ja vineeri lihvimist võib seda viimistleda [[peits]]i, laki või [[värv]]iga. Kruvide asemel saab kasutada ka klambreid.▼
 
Välitingimustesse sobib niiskus- ja veekindel kasevineer, mille valmistamiseks kasutatakse veekindlaid liime. Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi – vineer allub niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ja näiteks betoonivalu raketise kasutuskordade arv suureneb. Lisaks tulevad valupinnad siledamad. Välistingimustes ja niisketes ruumides kasutatava vineeri ääri tuleb kaitsta vastava erivärvi või muu sobivaga.
Vineerplaatide tavalised pikkused on 1525, 1500, 1250 ja 1200 mm. Plaatide levinumad laiused on 1200, 1500, 1800, 2400, 2500, 3000, 3050 ja 3600 mm. Vineerplaatide pikkust määratletakse puidusüü pikisuunas!▼
Toorik, millest hakatakse vineeri tegema, peaks olema mõõdus diameeter kuni 200 mm ja pikkus 1...2 m.▼
 
▲Välitingimustesse sobib niiskus- ja veekindel kasevineer, selle saamiseks kasutatakse veekindlaid liime. Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi – vineer allub niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ja näiteks betoonivalu raketise kasutuskordade arv suureneb. Lisaks tulevad valupinnad siledamad. Välistingimustes ja niisketes ruumides kasutatava vineeri ääri tuleb kaitsta vastava erivärvi või muu sobivaga. Kui vineerplaadid on soovitud mõõtu lõigatud, tulekstuleb horisontaalpinnad 45-kraadise nurga alla freesida. Fassaadivineerina seda kasutada ei saa, sest puudub ultraviolettkiiri ärapeegeldav kiht. See tähendab seda, et vineer peab küll niiskusele ja temperatuurimuutusele vastu, agakuid võib päikese toimel värvi muuta. Selleks, et vineeri hoone [[fassaad]]il viimistlusmaterjalina kasutada, tuleb võtta niiskuskindlaniiskuskindel vineerivineer ja seda eelnevalt tööstuslikult töödelda – katta fenooli- ehk filmikihiga (valmistatakse erineva paksusega ja paljudes erinevates värvitoonides) ja vineeriplaadivineerplaadi servad värvida ilmastikukindla värviga. Tähtsaim fassaadivineeri kestmise juures on niiskuse mittesattumine vineerikihtide vahele. Vineeri ei tohi objektil enam lõigata ning kruvipeade ja vineeri vahel peaks kasutama kummitihendiga [[Seib|seibe]]. Paigaldamisel tulekstuleb silmas pidada ka seda, et vineer vajab küllaltki suurt paisumisruumi ja sellepärastseepärast tulekstuleb plaatide vahele jätta 5–10 mm [[vuuk]]. Pärast servade pehmendamist ja vineeri lihvimist võib seda viimistleda [[peits]]i, [[Lakk|laki]] või [[värv]]iga. Kruvide asemel saab kasutada ka klambreid.
Üldiselt on okas- ja lehtpuu vineerplaatide valmistamise protsess sama: palgi koorimine, palgi aurutamine ja/või leotamine, spooni treimine, spooni kuivatamine, spooni ettevalmistamine, liimi pealekandmine, pressimine, paneeli parajakslõikamine ja paneeli lihvimine.▼
 
▲Vineerplaatide tavalised pikkused on 1525, 1500, 1250 ja 1200 mm. Plaatide levinumad laiused on 1200, 1500, 1800, 2400, 2500, 3000, 3050 ja 3600 mm. Vineerplaatide pikkust määratletaksemääratakse puidusüü pikisuunas!
▲Toorik, millest hakatakse vineeri tegema, peakspeab olema mõõdus diameeter kuni 200 mm diameetriga ja pikkuspikkusega 1...2 m.
 
▲Üldiselt on okas- ja lehtpuu vineerplaatide valmistamise protsess sama: palgi koorimine, palgi aurutamine ja/või leotamine, spooni treimine, spooni kuivatamine, spooni ettevalmistamine, liimi pealekandmine, pressimine, paneeli parajakslõikamineparajaks lõikamine ja paneeli lihvimine.
 
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Vineer"