Tapa: erinevus redaktsioonide vahel

[[19. sajand]]i 60. aastatel hakati Venemaa keisririigis intensiivselt raudteid ehitama. Esimeseks Eesti alal ehitatud raudteeks oli [[Balti Raudtee Selts]]i (1907. aastast [[Balti raudtee]]) [[Balti raudtee|Tallinna–Peterburi raudtee]], mille ehitamist alustati [[1869]]. aastal ja lõpetati aasta hiljem. 1875. aastal alustati [[Tapa–Tartu raudtee]] harutee ehitamist ja juba järgmisel aastal oli seegi valmis.

[[1876]]. aastal ehitati siinsesse põlisesse kuusemetsa esimene maja – [[Tapa raudteejaam]]a [[Tapa jaamahooneVaksal|hoone]]. Millest sai alguse ka Tapa kui jõudsasti kasvav raudteelaste asula. Kuusemetsast juuritud platsile kerkisid raudteelaste elamud, ehitati [[hobupostijaam]], apteek, kauplused, kõrts, koolid, võõrastemajad, rajati väiketööstused. Sajandivahetusel oli Tapa alevikus pisut alla tuhande elaniku. 19. sajandi lõpus oli Tapa [[Waldorf|Waldorfi]] võõrastemaja [[Peterburi]] keskklassi „tervise parandamise paik" tänu kosutavale metsaõhule.

Tapal loodi pärast okupatsioonivägede lahkumist 1994. aastal Eesti kaitseväe [[suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)|suurtükipataljon]], [[pioneeripataljon (Eesti kaitsevägi)|pioneeripataljon]] ja [[õhutõrjepataljon]]. Eelmainitud väeosad liideti 2004. aastal kokku [[Tapa väljaõppekeskus]]eks, mis omakorda reorganiseeriti 2008. aastal [[Kirde kaitseringkond|Kirde kaitseringkonna]] keskuseks (kuni 2014. aastani). Alates 2014. aastast asub Tapal [[1. jalaväebrigaad]]i [[staap]].