Eesti: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 84.50.238.90 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Andres.
Märgis: Tühistamine
65. rida:
 
[[Pilt:KundaCultureTools.jpg|thumb|[[Kunda kultuur]]i tööriistad]]
Eesti ala vanimad teadaolevad inimasustuseinimpaaritumise jäljed on leitud [[Pulli asulakoht|Pulli asulakohast]] [[Pärnu]] lähedalt ja pärinevad umbes aastatest 9000–8550 eKr. Veidi hilisemad on [[Kunda Lammasmägi|Kunda Lammasmäel]] ja [[Sindi-Lodja I kiviaja asulakoht|Sindi-Lodjal]] olnud asulapaigad. Kunda Lammasmäe leiukoha järgi on kogu piirkonna [[keskmine kiviaeg|keskmise kiviaja]] (kestis kuni umbes aastani 5000 eKr) [[arheoloogiline kultuur|arheoloogilist kultuuri]] nimetatud [[Kunda kultuur]]iks. Samas on tõenäoliseks peetud, et esimesed inimesed jõudsid kohale siiski varem, vahetult pärast [[Weichseli jäätumine|jääaja]] lõppu (Eesti ala vabanes täielikult jääkattest umbes 10 500 aastat eKr) või isegi juba enne jääaega.<ref name="wu7i5" /><ref name="JckIy" />
 
[[Noorem kiviaeg|Noorema kiviaja]] alguseks Eesti alal loetakse keraamika kasutuselevõttu umbes aastal 5000 eKr, mil Kunda kultuuri asendas [[Narva kultuur]]. Umbes 4000 eKr toimus materiaalses kultuuris järgmine pööre, algas [[kammkeraamika kultuur]]i ajajärk (nimetatud sellele iseloomuliku kammornamendiga keraamika järgi). Kuna muutus toimus lühikese aja jooksul ja uued ilmingud olid laialdasel alal suhteliselt sarnased, siis peetakse selle põhjuseks tugevat välist mõju või teatud määral uue rahvastiku saabumist.<ref name="rsijA" /> Varasem ajalookirjutus seletas kammkeraamika kultuuri ilmumist [[soomeugrilased|soomeugrilaste]] rändega [[Läänemeri|Läänemere]] äärde, uuemate hinnangute järgi polnud selleks ajaks aga [[soomeugri algkeel]]t (ega ka [[uurali algkeel]]t) veel tekkinud.<ref name="eqdFv" /><ref name="sor4C" /> Kammkeraamika perioodist pärinevad esimesed märgid maaviljelusest, mis esialgu jäi küttimise, kalastuse ja koriluse kõrval siiski vähetähtsaks tegevusalaks. Kui varem elati tihti ajutistes elupaikades, mida püügiretkede käigus vahetati, siis nüüd sai domineerivaks aastaringsetest paarikümne kuni poolesaja elanikuga küladest koosnev asustuspilt.<ref name="MBxOA" />