Kadriorg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Tjomm (arutelu | kaastöö)
Panin asumikaardi tagasi nähtavaks.
Resümee puudub
6. rida:
| elanikke = 5010 (01.01.2017) <ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 </ref>
}}
[[Fail:Kadrioru asumi kaart.png|pisi|Kadrioru asumi kaart]]
 
[[Pilt:Kadriorg3.jpg|pisi|[[1725]]. aastal valminud [[Kadrioru loss]]]]
[[Pilt:Kadrioru park (2).jpg|pisi|Kadrioru park]]
[[Pilt:Rusalka Memorial-Leo-setä.jpg|pisi|Russalka mälestussammas Kadriorus]]
13. rida:
'''Kadriorg''' on asum [[Tallinn|Tallinnas]] [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna linnaosas]]. Asum paikneb [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] ääres ning piirneb [[Maarjamäe]], [[Paevälja]], [[Kurepõllu]], [[Uuslinn|Uuslinna]], [[Sikupilli]], [[Torupilli]], [[Raua]] ja [[Sadama]] asumiga. Kadrioru asumi pindala on 2,56 km<sup>2</sup>.<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 </ref>
 
==Ajalugu==
1714. aastal omandas tsaar [[Peeter I]] [[Drenteln]]i aadlisuguvõsalt suvemõisa koos väikese pargiga. 1718. aasta suvel rajati maa-alale, mis jäi [[Lasnamäe]] järsu paekalda ja mere vahele, lossi- ja pargiansambel, mida tsaari abikaasa auks Jekaterinenthaliks ehk Catherinenthaliks, eestipäraselt aga Kadrioruks kutsuma hakati. Lossi ja pargi arhitektiks oli itaallane [[Niccolo Michetti]]. 1720. aasta juunist sai Kadrioru lossi ja pargi ehitus- ja kujundustööde juhatajaks [[Mihhail Zemtsov]] Peterburist.
 
Lisaks [[Kadrioru loss]]iansamblile rajati praeguse [[Poska tänav]]a piirkonda maju lossi teenijatele ja ehitajatele. Seda hoonerühma nimetati Kadrioru lossialeviks ehk [[sloboda|slobodaa]]ks. Kadrioru lossi ja teenijaskonnale vajalike elamute ehitamine lõi piirkonda suurema hoonestuse – enne seda asusid seal kandis [[Tallinna raad|Tallinna rae]] kirjutaja [[Heinrich Fonne]] kinnistud ja [[Drenteln]]ide suvemõis.
 
18. sajandil Kadrioru lossi teenijaskonnale rajatud majad moodustavad tänapäevase Kadrioru hoonestuse vanema ja väärtuslikuma osa. Rida vanemaid maju hävis 1843. aasta tulekahjus, osa aga lammutati nõukogude ajal. Säilinud hoonetest on ühed vanemad aadressil [[Poska tänav]] 19 asuv hoonekompleks, mitmes järgus kujunenud hoovitiivaga elamu aadressil [[Poska tänav]] 33 ja ülevenemaalise klassitsistliku tüüpfassaadi järgi ehitatud ühekorruseline hoone aadressil Poska 35. Slobodaa alale olid iseloomulikud pikad kitsad [[kinnistu]]d ja hoonete paiknemine tiheda reana tänava ääres. Lossialevi piirkonna üheks omanäolisemaks majaks on rikkaliku venepärase puitpitsdekooriga [[Vene õigeusu kirik|õigeusu]] preestri elamu aadressil Poska 41 – Poska ja [[Lydia Koidula tänav (Tallinn)|Koidula tänav]]a nurgamaja.
 
Seoses Peeter I ootamatu surmaga 1725. aastal kadusid päevakorrast nii lossi kui ka pargi lõpetamine ning kavatsetust jäi nii mõndagi teostamata. Lossi ümbritseva kauni pargi lähedale tekkis küla, kus elasid lossi ja pargi ehitusega seotud inimesed. 19. sajandil kujutas Kadriorg endast [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] äärset [[eeslinn|eeslinna]] ja rahvasuus kutsuti seda piirkonda slobodaaks. Tol ajal elas Kadriorus peamiselt vaesem rahvakiht ja ükski tallinlane ei söandanud minna "tatarlaste pessa" suvitama vaatamata sellele, et Kadriorus asus tsaari loss ning uhke park.
 
Supelasutuste rajamine 19. sajandi alguses mõjutas asumi edasist arengut oluliselt. Kadriorust sai Tallinna elanike ja arvukate kuurordi külastajate jaoks armastatud suvitus- ja jalutuspaik. Kadriorgu sõideti puhkama ja tervist kosutama isegi tsaaririigi pealinnast [[Peterburi]]st. 1832. aastal suvitasid Kadriorus keiser [[Nikolai I]] kolm tütart. Korduvalt nähti suvitajate seas keiserliku perekonna liikmeid, kelle viibimine Kadriorus suurendas ka linnas elukallidust.
[[Fail:Kadrioru asumi kaart.png|pisi|Kadrioru asumi kaart]]
Kui [[Peterburi]]st hakkasid kohale sõitma suvitajad, kes olid huvitatud soojadest vannidest ja meres suplemisest, hakkas Kadrioru tähtsus ka linnakodanike silmis suurenema. 1861. aastal ehitati Weizenbergi tänavale, praeguste Lahe ja Tormi tänavate vahele suplusasutus [[Kadrioru supelsalong|Supelsalong]] (arhitekt [[Ludwig Bohnstedt]] (1822–1885)). See oli mahukas puitehitis, mille osaks olid avarad salongiruumid ja restoran, lugemistuba ning vannitoad. Kõrgete akendega ühekorruseline hoone oli ümbritsetud sihvakate sammaste reaga, mis toetas kogu hoone pikkuses kulgevat galerii rõdu. 1881. aastal ehitati [[Supelsalong Bellevue]] ja [[Koževnikovi restoran]] (hilisem "[[Kontsertaed]]") ning tekkis [[Mäekalda tänav]]. [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] ääres on kuurordiperioodi esindavatest hoonetest ainsana säilinud kunagine supelsalongi vannimaja (Narva maantee 80). Ülejäänud supelsalongi kompleksi hoonestus on hävinud. Aadressil Poska tänav 15 asus halvatuse ja muude raskete närvihaiguste raviasutus [[Kadrioru sanatoorium]]. Suvituspiirkonda ehitati väiksemaid ja intiimsemaid hooneid, millest on säilinud näiteks L. Koidula 4 ja 6, [[Mäekalda tänav|Mäekalda]] 9 ja 11, aga ka suuremaid esindusvillasid, näiteks [[villa Patria]] (J. Poska 36a), villa [[Mon Repos]] (Narva mnt 92), [[villa Favorita]] (Narva mnt 108). Suvilate juurde kuulusid suured rohke [[kõrghaljastus]]ega aiad.
 
Alates [[1880]]. aastast, kui Kadrioru suunal avati [[hoburaudtee|hoburaudteemarsruut]], said Kadriorgu külastada ka [[linnakodanik|linnakodanikud.]] Raudteevõrgustiku arenguga Venemaal vähenes aga Venemaalt tulnud puhkajate arv Tallinnas, kuna avatud raudteed võimaldasid kasutada uusi puhkusevõimalusi [[Krimm]]is ja [[Must meri|Musta mere]] rannikul.
1891. aastal rajati [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] äärde ligi poole kilomeetri pikkune ja üle 6 meetri laiune [[Kadrioru rannapromenaad]]. [[1902]]. aastal püstitati rannapromenaadi algusse [[Russalka (monument)|Russalka]] monument, mis mälestas [[soomuslaev]] [[Russalka]] hukkumist 1893. aastal teel [[Tallinn]]ast [[Helsingi]]sse.
 
1880. aastal toimus Kadriorus [[Lutheri heinamaa]]l (praegusel [[Jaan Poska tänav|Poska]], [[Ferdinand Johann Wiedemanni tänav|Wiedemanni]], [[Johann Köleri tänav|J. Köleri]] ja [[Friedrich Robert Faehlmanni tänav|Faehlmanni tänava]] vahelisel alal) [[III üldlaulupidu]]. See oli esimene laulupidu, mis peeti Tallinnas. Laulupeo üldjuhid olid [[Johannes Kappel]] ja [[David Otto Wirkhaus]].
 
20. sajandi alguses alustati Kadriorus ulatuslikku ehitustegevust, mille käigus rajati piirkonda ka suuremaid üürimaju. Nende paigutustihedus erines senisest [[villa]] tüüpi hoonestusest. Esimene grupp esinduslike kodanlike korteritega puitelamuid ehitati aastatel 1904–1906 seni hoonestamata heinamaale Köleri ja [[Vesivärava tänav]]a vahel (hooned J. Köleri 10, 12, 14, 16a ja 16 jt). Aastatel 1911–1914 ehitati Weizenbergi ja Koidula tänava äärde rida [[juugendstiil]]is puidust üürimaju (A. Weizenbergi 10, 12, 14; L. Koidula 10a, 7 ja 9).
 
1930. aastatest pärinevad Kadrioru funktsionalistlikud ja ''[[art deco|art déco]]'' sugemetega kortermajad ning villad Koidula tänaval ja Narva maanteel ([[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] 55). Sama aastakümne teisel poolel ehitati Kadriorgu ka üksikuid suuremaid funktsionalismimõjulisi või esindustraditsionalistlikke kivimaju (A. Weizenbergi 8, L. Koidula 3, 14a, 22, F. J. Wiedemanni 6, J. Poska 49 jt). [[Köleri tänav]]a lõpuosa hoonestati nn [[Tallinna maja tüüp]]i [[kivitrepikoda]]dega [[puumaja|puumaja]]dega.
 
1934. aastal toimusid Kadrioru staadionil I [[Eesti mängud]], mille raames toimus [[I üldtantsupidu]], kus osales üle 1500 tantsija. [[II üldtantsupidu|II tantsupidu]] toimus [[Kadrioru staadion]]il 1939. aastal.
 
== Elanikkond ==
74. rida ⟶ 51. rida:
==Kadrioru asumi tänavad==
Kadriorus asuvad [[August Alle tänav]], [[Bensiini tänav]], [[Friedrich Robert Faehlmanni tänav]], [[Filmi tänav]], [[Gonsiori tänav]], [[Joa tänav]], [[Kadri tee]], [[Lydia Koidula tänav (Tallinn)|Lydia Koidula tänav]], [[Kuristiku tänav]], [[Johann Köleri tänav]], [[Lahe tänav (Tallinn)|Lahe tänav]], [[Lepa põik]], [[Lepa tänav]], [[Liivaoja tänav]], [[Maarjaheina tänav]], [[Maarjamäe tänav]], [[Mäekalda tänav]], [[Nafta tänav]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Oru tänav (Tallinn)|Oru tänav]], [[Petrooleumi tänav]], [[Pirita tee]], [[Jaan Poska tänav]], [[Roheline aas]], [[Tormi tänav]], [[Vesivärava tänav]], [[Jüri Vilmsi tänav]], [[August Weizenbergi tänav]], [[Ferdinand Johann Wiedemanni tänav]].
 
==Galerii==
<gallery>
81. rida ⟶ 57. rida:
Pilt:Tallinn, elamu, J. Poska 33.jpg|J. Poska 33
Pilt:Tallinn, elamu, J. Poska 20 (2).jpg|J. Poska 20
Pilt:Tallinn, elamu L.Koidula 10, 1915.jpg|L. Koidula 10
Pilt:Tallinn, elamu J.Vilmsi 18-Tina 1 (2).jpg|Vilmsi 18/Tina 1
Tallinn, elamu J.Poska 19, (hoone A), 18.-19. saj.jpg|pisi|Poska 19. [[Alexander Martin Luther|Bürgermeister Lutheri]] suvemõisa osa
Elamu J.Poska tn 19.JPG|pisi|J. Poska tn 19
Tallinn, päikesekell.jpg|Päikesekell Kadrioru pargis
Lauluväljak 2003.jpg|pisi|Lauluväljak laulupeo tuletornist
</gallery>
==Ajalugu==
[[Pilt:Kadriorg3.jpg|pisi|[[1725]]. aastal valminud [[Kadrioru loss]]]]
 
1714. aastal omandas tsaar [[Peeter I]] [[Drenteln]]i aadlisuguvõsalt suvemõisa koos väikese pargiga. 1718. aasta suvel rajati maa-alale, mis jäi [[Lasnamäe]] järsu paekalda ja mere vahele, lossi- ja pargiansambel, mida tsaari abikaasa auks Jekaterinenthaliks ehk Catherinenthaliks, eestipäraselt aga Kadrioruks kutsuma hakati. Lossi ja pargi arhitektiks oli itaallane [[Niccolo Michetti]]. 1720. aasta juunist sai Kadrioru lossi ja pargi ehitus- ja kujundustööde juhatajaks [[Mihhail Zemtsov]] Peterburist.
 
Lisaks [[Kadrioru loss]]iansamblile rajati praeguse [[Poska tänav]]a piirkonda maju lossi teenijatele ja ehitajatele. Seda hoonerühma nimetati Kadrioru lossialeviks ehk [[sloboda|slobodaa]]ks. Kadrioru lossi ja teenijaskonnale vajalike elamute ehitamine lõi piirkonda suurema hoonestuse – enne seda asusid seal kandis [[Tallinna raad|Tallinna rae]] kirjutaja [[Heinrich Fonne]] kinnistud ja [[Drenteln]]ide suvemõis.
 
18. sajandil Kadrioru lossi teenijaskonnale rajatud majad moodustavad tänapäevase Kadrioru hoonestuse vanema ja väärtuslikuma osa. Rida vanemaid maju hävis 1843. aasta tulekahjus, osa aga lammutati nõukogude ajal. Säilinud hoonetest on ühed vanemad aadressil [[Poska tänav]] 19 asuv hoonekompleks, mitmes järgus kujunenud hoovitiivaga elamu aadressil [[Poska tänav]] 33 ja ülevenemaalise klassitsistliku tüüpfassaadi järgi ehitatud ühekorruseline hoone aadressil Poska 35. Slobodaa alale olid iseloomulikud pikad kitsad [[kinnistu]]d ja hoonete paiknemine tiheda reana tänava ääres. Lossialevi piirkonna üheks omanäolisemaks majaks on rikkaliku venepärase puitpitsdekooriga [[Vene õigeusu kirik|õigeusu]] preestri elamu aadressil Poska 41 – Poska ja [[Lydia Koidula tänav (Tallinn)|Koidula tänav]]a nurgamaja.
 
Seoses Peeter I ootamatu surmaga 1725. aastal kadusid päevakorrast nii lossi kui ka pargi lõpetamine ning kavatsetust jäi nii mõndagi teostamata. Lossi ümbritseva kauni pargi lähedale tekkis küla, kus elasid lossi ja pargi ehitusega seotud inimesed. 19. sajandil kujutas Kadriorg endast [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] äärset [[eeslinn|eeslinna]] ja rahvasuus kutsuti seda piirkonda slobodaaks. Tol ajal elas Kadriorus peamiselt vaesem rahvakiht ja ükski tallinlane ei söandanud minna "tatarlaste pessa" suvitama vaatamata sellele, et Kadriorus asus tsaari loss ning uhke park.
 
Supelasutuste rajamine 19. sajandi alguses mõjutas asumi edasist arengut oluliselt. Kadriorust sai Tallinna elanike ja arvukate kuurordi külastajate jaoks armastatud suvitus- ja jalutuspaik. Kadriorgu sõideti puhkama ja tervist kosutama isegi tsaaririigi pealinnast [[Peterburi]]st. 1832. aastal suvitasid Kadriorus keiser [[Nikolai I]] kolm tütart. Korduvalt nähti suvitajate seas keiserliku perekonna liikmeid, kelle viibimine Kadriorus suurendas ka linnas elukallidust.
 
Kui [[Peterburi]]st hakkasid kohale sõitma suvitajad, kes olid huvitatud soojadest vannidest ja meres suplemisest, hakkas Kadrioru tähtsus ka linnakodanike silmis suurenema. 1861. aastal ehitati Weizenbergi tänavale, praeguste Lahe ja Tormi tänavate vahele suplusasutus [[Kadrioru supelsalong|Supelsalong]] (arhitekt [[Ludwig Bohnstedt]] (1822–1885)). See oli mahukas puitehitis, mille osaks olid avarad salongiruumid ja restoran, lugemistuba ning vannitoad. Kõrgete akendega ühekorruseline hoone oli ümbritsetud sihvakate sammaste reaga, mis toetas kogu hoone pikkuses kulgevat galerii rõdu. 1881. aastal ehitati [[Supelsalong Bellevue]] ja [[Koževnikovi restoran]] (hilisem "[[Kontsertaed]]") ning tekkis [[Mäekalda tänav]]. [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] ääres on kuurordiperioodi esindavatest hoonetest ainsana säilinud kunagine supelsalongi vannimaja (Narva maantee 80). Ülejäänud supelsalongi kompleksi hoonestus on hävinud. Aadressil Poska tänav 15 asus halvatuse ja muude raskete närvihaiguste raviasutus [[Kadrioru sanatoorium]]. Suvituspiirkonda ehitati väiksemaid ja intiimsemaid hooneid, millest on säilinud näiteks L. Koidula 4 ja 6, [[Mäekalda tänav|Mäekalda]] 9 ja 11, aga ka suuremaid esindusvillasid, näiteks [[villa Patria]] (J. Poska 36a), villa [[Mon Repos]] (Narva mnt 92), [[villa Favorita]] (Narva mnt 108). Suvilate juurde kuulusid suured rohke [[kõrghaljastus]]ega aiad.
 
Alates [[1880]]. aastast, kui Kadrioru suunal avati [[hoburaudtee|hoburaudteemarsruut]], said Kadriorgu külastada ka [[linnakodanik|linnakodanikud.]] Raudteevõrgustiku arenguga Venemaal vähenes aga Venemaalt tulnud puhkajate arv Tallinnas, kuna avatud raudteed võimaldasid kasutada uusi puhkusevõimalusi [[Krimm]]is ja [[Must meri|Musta mere]] rannikul.
1891. aastal rajati [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] äärde ligi poole kilomeetri pikkune ja üle 6 meetri laiune [[Kadrioru rannapromenaad]]. [[1902]]. aastal püstitati rannapromenaadi algusse [[Russalka (monument)|Russalka]] monument, mis mälestas [[soomuslaev]] [[Russalka]] hukkumist 1893. aastal teel [[Tallinn]]ast [[Helsingi]]sse.
 
1880. aastal toimus Kadriorus [[Lutheri heinamaa]]l (praegusel [[Jaan Poska tänav|Poska]], [[Ferdinand Johann Wiedemanni tänav|Wiedemanni]], [[Johann Köleri tänav|J. Köleri]] ja [[Friedrich Robert Faehlmanni tänav|Faehlmanni tänava]] vahelisel alal) [[III üldlaulupidu]]. See oli esimene laulupidu, mis peeti Tallinnas. Laulupeo üldjuhid olid [[Johannes Kappel]] ja [[David Otto Wirkhaus]].
 
20. sajandi alguses alustati Kadriorus ulatuslikku ehitustegevust, mille käigus rajati piirkonda ka suuremaid üürimaju. Nende paigutustihedus erines senisest [[villa]] tüüpi hoonestusest. Esimene grupp esinduslike kodanlike korteritega puitelamuid ehitati aastatel 1904–1906 seni hoonestamata heinamaale Köleri ja [[Vesivärava tänav]]a vahel (hooned J. Köleri 10, 12, 14, 16a ja 16 jt). Aastatel 1911–1914 ehitati Weizenbergi ja Koidula tänava äärde rida [[juugendstiil]]is puidust üürimaju (A. Weizenbergi 10, 12, 14; L. Koidula 10a, 7 ja 9).
 
1930. aastatest pärinevad Kadrioru funktsionalistlikud ja ''[[art deco|art déco]]'' sugemetega kortermajad ning villad Koidula tänaval ja Narva maanteel ([[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] 55). Sama aastakümne teisel poolel ehitati Kadriorgu ka üksikuid suuremaid funktsionalismimõjulisi või esindustraditsionalistlikke kivimaju (A. Weizenbergi 8, L. Koidula 3, 14a, 22, F. J. Wiedemanni 6, J. Poska 49 jt). [[Köleri tänav]]a lõpuosa hoonestati nn [[Tallinna maja tüüp]]i [[kivitrepikoda]]dega [[puumaja|puumaja]]dega.
 
1934. aastal toimusid Kadrioru staadionil I [[Eesti mängud]], mille raames toimus [[I üldtantsupidu]], kus osales üle 1500 tantsija. [[II üldtantsupidu|II tantsupidu]] toimus [[Kadrioru staadion]]il 1939. aastal.
 
==Galerii==
{{commonskat|Historical images of Kadriorg|Kardioru ajaloolised kujutised}}
<gallery>
Pilt:Tallinn, maja, kus alates 1873. aastast asub apteek (1).jpg|Endine Kadrioru apteek
TLA_1465_1_4286_Restoran_Schweickert_Kadriorus.jpg|Restoran Schweickert Kadriorus (1938)
TLA_1465_1_8615_Jaan_Tombi_nimelise_Kultuuripalee_vene_rahvapilliorkester_esinemas_Kadrioru_kõlakojas_1960ndad.jpg|Jaan Tombi nimelise Kultuuripalee vene rahvapilliorkester esinemas Kadrioru kõlakojas (1960ndad)