Vambola (miiniristleja): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
link par (+ masintoim) using AWB |
||
121. rida:
}}
'''Vambola''' (kirjapilt harvem ka ''Wambola'') oli [[
Tegemist on ühe [[lahing]]uvõimekama [[sõjalaev]]aga, mis on kunagi Eestile kuulunud.
== Vene võimude teenistuses ==
Laev ehitati [[Peterburi]]s [[Putilovi tehas]]es [[1914]]–[[1917]]. Vettelaskmisel pandi laevale nimeks '''Kapitan 2. ranga Kingsbergen'''.
[[Aleksandr Kerenski|Kerenski]] valitsuse ajal ristiti laev ümber '''Kapitan 1. ranga Mikluhho-Maklaiks'''.
[[Nõukogude Venemaa]]l nimetati laev [[19. detsember|19. detsembril]] [[1918]] '''Spartakiks'''. 1918. aastal lahkus laev [[Balti Laevastik]]u jääretkega [[Tallinn]]ast [[Petrograd]]i.
=== Väljasõit Tallinna alla ja vangi võtmine inglaste poolt ===
[[Vene SFNV]] valitsus saatis Spartaki koos [[Avtroil]]iga Tallinna alla [[Punaarmee]]d toetama. [[26. detsember|26. detsembril]] 1918 pommitas Spartak [[Aegna]] saare [[rannakaitsepatarei]]d. Tallinna [[reid]]il seisvad 5 [[Suurbritannia|Inglise]] sõjalaeva kiirustasid Aegna saare patareidele appi ning astusid Spartakiga lahingusse. Inglise laevad olid kiiremad ja piirasid Spartaki põhja poolt ümber. Spartak proovis piiramisrõngast ida suunas kalda ja inglise laevade vahelt välja murda, kuid sõitis üle [[Kuradimuna madalik]]u, sai vigastada ja langes vangi. Laeval asus ühtlasi Nõukogude Venemaa merejõudude ülema asetäitja ja [[Balti laevastik]]u [[sõjanõukogu (Punaarmee)|sõjanõukogu]] liige [[Fjodor Raskolnikov]], kes viibis pool aastat vangis Suurbritannias ja vahetati seejärel välja 18 vangi langenud briti [[ohvitser]]i vastu. Laeva komandör [[Nikolai Pavlinov]] töötas hiljem Lutheri tehases<ref name="FnKd3" />.
== Eesti Vabariigi teenistuses ==
140. rida:
Spartak anti [[2. jaanuar]]il [[1919]] [[Eesti Vabariigi Merejõud]]udele. Laev oli saanud vigastusi ning saadeti kohe remonti. Pärast seda ristiti laev Vambolaks. Laeva [[komandör]] [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ajal oli [[leitnant]] [[Tiido Kore|Tiido Kraus]].
[[29. aprill]]il 1919 anti Vambolale ja [[Lennuk (miiniristleja)|Lennukile]] käsk paigaldada miinitõkked [[Lavassaar]]e ja [[Kõrgesaar]]e vahele. Operatsioon ebaõnnestus paksu jää tõttu ning Vambola vigastas oma [[vöör]]i nii, et oli sunnitud [[6. mai]]l [[kuivdokk]]i remonti minema. Remont lõppes alles juunis. Vambola meeskond võitles sel ajal Petrogradi rindel koos [[Eesti Meredessantpataljon
Pärast remonti jõudis laev [[22. juuni]]l [[Heinaste]] all uuesti rindele. [[Landesveeri sõda|Landesveeri sõjas]] toetas Vambola suurtükitulega maavägede edasitungi, võitles [[1. juuli]]l [[Magnusholm]]i ja teiste [[Riia]]t kaitsvate rannapatareidega ning kaitses koos Lennukiga [[Lembit (suurtükipaat)|Lembitu]] sisenemist [[Daugava]] jõkke [[2. juuli]]l 1919.
155. rida:
{{viited|allikad=
<ref name="FnKd3">Kahe sõjalaeva seiklused. Rahvaleht, 15. juuli 1933, nr. 82, lk. 4.</ref>
<ref name="O5C7R">Mis Peruu teab Eestist? Rahvaleht, 7. jaanuar 1935, nr 3, lk 4.</ref>▼
<ref name="9KD8z">Jumalagajätuõhtu "Vambolal" ja "Lennukil". Vaba Maa, 13. august 1933, nr 188, lk 7.</ref>
▲<ref name="O5C7R">Mis Peruu teab Eestist? Rahvaleht, 7. jaanuar 1935, nr 3, lk 4.</ref>
}}
| |||