Raaltootmine: erinevus redaktsioonide vahel

'''Raaltootmine''' ehk '''CAM''' (''[[:en:Computer-aided_manufacturing|Computer-aided manufacturing]]'' ehk arvutipõhine tootmine) on rakendustehnoloogia, mis kasutab erinevaid arvutitarkvarasid ning masinaid, hõlbustamaks masinate tootmisprotsesse, neid automatiseerides.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Kevin Stith|URL=http://www.articlebiz.com/article/27203-1-history-of-computer-aided-manufacturing/|Pealkiri=History of Computer Aided Manufacturing|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Selleks teisendatakse vajalike toodete/kujutiste joonised koodiks, mis võimaldab arvutil otse suhelda masinaga ning selle abil vajalikku toodete valmistamist muuta automaatseks, mis teeb toote vajalikku suuruse ja kujuga, seda odavalt ja kiirelt võrreldes käsitsi [[Freesimine|freesides]] või [[Treimine|treides]]. <ref name=":1">{{Netiviide|Autor=techopedia|URL=https://www.techopedia.com/definition/4698/computer-aided-manufacturing-cam|Pealkiri=What Is Computer Aided Manufacturing(CAM)?|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

CAM  hakati arendama 50ndate alguses,  kui 1949 aastal, Massachusettsi Tehnoloogia Intstituudis ([[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|MIT]]), tehti ettepanek arendada esimene arvjuhtimisega masin ([[Arvprogrammjuhtimine|CNC]], ''Computer Numerical Machines''). Esimest masinat demonstreeriti kolme aasta pärast, peale ettepaneku esitamist. Alates sellest demonstratsioonist muutus CAMi ja CNC arendamine lihtsamaks, mugavaks ning paindlikumaks . <ref name=":0" /> CAM arenes välja sellel ajal kasutatavast arvutisüsteemidest, mis hõlmas kodeeritud juhiste kasutamist perforeeritud paberlintidel ja võimaldas juhtida lihtsaid tootmisfunktsioone. Arvutipõhine tootmine on selle idee loogiline laiendus, kuna see võimaldab kogu tootmisfunktsioonide komplekti samaaegselt juhtida.<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=Digital School|URL=https://www.digitalschool.ca/applications-of-computer-aided-manufacturing/|Pealkiri=Applications of Computer Aided Manufacturing|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

CAM tavaliselt viitab arvprogrammilise tarkvara kasutamisele saamaks detailseid instruktsioone  CNC tööpinkide ja masinate tööriistade juhtimiseks tootmises. CAM kasutab arvutiprogrammi[[arvutiprogramm]]<nowiki/>i, mis võimaldab teha plaan tööriistade mõõtmetele, valmistada ette mudel, [[Kodeerimine|kodeerida]] arvjuhtimisprogramm masinale, teha masina tööriista [[simulatsioon]] või järeltöötlus.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.plm.automation.siemens.com/global/en/our-story/glossary/computer-aided-manufacturing-cam/13139|Pealkiri=Computer-Aided Manufacturing (CAM)|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

Optimaalne kiirus ja [[ettenihe]] puurimiseks sõltuvad töödeldava eseme materjalist, tööriista materjalist, augu sügavusest, puuri disainist, tolerantsist ja jahutusvedelikust(või viisist). Tööriistal peaks olema piisavalt hambaid et tagada segamatu kontaks töödeldava tükiga, kuid piisavalt vähe, et lõigatud laastude eemaldamine ei oleks häiritud.<ref>{{Raamatuviide|autor=Frank Kreith|pealkiri=The CNC Handbook of Mechanical Engineering|aasta=1998|koht=|kirjastus=CRC Press|lehekülg=}}</ref>

Jahutusvedeliku[[Jahutusvedelik]]<nowiki/>u kasutamisel on tegelikkuses mitmeid põhjuseid. Lisaks tööriista jahutamisele eemaldatakse jahutusvedelikuga laastu ning see toimib ka määrdeainena.