Narva ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Liivi orduriigis: pilt |
P link par (+ masintoim) using AWB |
||
75. rida:
[[17. sajand]]i teisel poolel hakati [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] korraldusel Narva linna välja ehitama esinduslinnaks<ref name="XdAec" />. Linna väljaehitamise üheks põhjuseks oli asjaolu, et [[Rootsi]] soovis selle muuta oma teiseks [[pealinn]]aks. Rootsil olid suured vallutatud alad [[Ingerimaa|Ingeri-]] ja [[Vadjamaa]]l, mida oli ebamugav kaugel teisel pool [[Läänemeri|Läänemerd]] asuvast [[Stockholm]]ist valitseda.
Rootsi teiseks pealinnaks Narva siiski ei saanud, küll aga sai Narva suursuguse [[Barokk|barokse]] [[Narva vanalinn|Narva]] [[vanalinn]]a ning [[1671]]. aastal valmis üks Eesti esinduslikumaid hooneid läbi aegade – [[Narva raekoda]], [[Narva börsihoone]] (1695–1704) ning ka esinduslikud [[Hans Kindler]]i poolt hollandi vanaklassitsistlikus stiilis (1688–1693) ehitatud [[linnusekrahv]] [[Christian von Kochen]]i paleetaoline hoone, Narva [[raehärra]] H. Poorteni elamu (1695–1704) ja [[reeder]] Kettlewelli elamu 1698. aastal ning Narvas üheks [[Dahlbergi bastionaalne kaitsesüsteem|Dahlbergi bastionaalse kaitsesüsteem]]i ehitustööde juhiks ja Narva raekoja ehitamist juhtinud [[Stahl von Holstein]]i elamu, mis hävisid [[1944]]. aasta [[märtsipommitamine|märtsipommitamises]] või sellele järgnenud linna taasehitamisel<ref name="Zp1Km" />. Märgatavalt arenes ka majandus ja kaubandus linnas ja selle ümbruses<ref name="Po5YG" />.
{{Vaata|Narva vanalinn}}
| |||