Suusahüpped: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
DrSten (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
2. rida:
 
[[Pilt:Hochfirstschanze3.jpg|pisi|Suusahüppemägi [[Titisee-Neustadt]]is]]
'''Suusahüpped''' on [[talispordiala]], kus võisteldakse [[suusahüppemägi|suusahüppemäelt]] suuskadega kõige kaugemale hüppamises.
 
See harrastus sai alguse 19. sajandil Norras ühel talvefestivalil. Spordialana leidis see ametlikku tunnustust 1892. aastal, kui Norra kuningakoda pani trofeena mängu Kuninga karika (King's Cup) Holmenkolleni mängude võitjale. Uus ala levis Ameerika Ühendriikidesse ning võitis seejärel poolehoidu kogu maailmas. Suusahüppeid tunnustas Rahvusvaheline Suusaliit ja ala võeti esimeste taliolümpiamängude kavva 1924. aastal Chamonix's Prantsusmaal.
 
Suusahüpe kujutab endast suuskadega trampliinist laskumist, äratõuget ja seejärel võimalikult pikka õhulendu. Hüpe peab olema sooritatud teatud stiilis ja seda hindavad kohtunikud. Iga stiili hindava kohtuniku hinne võib ulatuda maksimaalselt 20 punktini.
 
Suusahüpetes võisteldakse põhiliselt 3 mäel (trampliinil): keskmisel (hüppevõimsus ~90 m), suurel (hüppevõimsus ~120 m) ja lennumäel (hüppevõimsus 200 m ja rohkem).
 
Iga sportlane sooritab 2 võistlushüpet, mille eest saadud punktid liidetakse. Punkte‹Punktisumma arvestataksesaadakse hüppe pikkuse ja stiili-punktide eest;liitmisel, viimast hindavad 5 kohtunikku. Arvesse võetakse nii õhulend, maandumine, kui pidurdamine.
 
Kui hüppaja vääratab, võetakse punkte maha. Lõpphindest lahutatakse kõrgeim ja madalaim hinne.
 
Hüppe pikkust mõõdetakse äratõukekohast kuni hüppaja jalgade maandumiskohani. Suusahüppaja, kes jõuab mäel märgitud K-punktini, saab 60 punkti. Kui hüpe jääb lühemaks, võetakse punkte 60-st maha. Ja vastupidi - kui lend on pikem, antakse punkte juurde. Normaalmäel on iga meeter 2 punkti, suurel mäel 1,8 punkti ja lennumäet 1,2 punkti.
 
K-punkt märgib ideaalse, teoreetiliselt harvaesineva hüppe pikkust: tähendab kriitilist maandumispunkti, kus hüppajate ohutus pole enam tagatud. Vahemaa trampliini äärest kuni K-punktini on normaalmäel 100 m ja suurel hüppemäel 110 m või enamgi. Rekordhüpeteks on rajatud spetsiaalsed mammutmäed, kus saab hüpata 200 m ja kaugemalegi.
 
Hüppesuusad on murdmaasuuskadest pikemad (240–255 cm), laiemad ja raskemad (koos sidemetega 7–8 kg) ning neil on 2–5 soont.