Vikipeedia

Idarinne (Teine maailmasõda): erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
146. rida:
 
===Saksamaa ründab NSV Liitu===
 
 
Nii valmis 1940. aasta kevadsuvel [[Barbarossa plaan]] – Saksamaa ennetav rünnakuplaan Nõukogude Liidu vastu, et hoida ära Nõukogude Liidu kavandatav esmarünnak Saksamaa vastu. Nii see juhtuski – [[22. juuni]]l [[1941]] tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule, ennetades arvatavat Nõukogude Liidu rünnakut Saksamaa vastu umbes kahe nädala võrra. Punaarmee oletatav teoreetiline rünnakupäev [[Päev "M"]] oli 6. juuli 1941.
153. rida ⟶ 152. rida:
Sakslaste rünnakut saatis kohe edu. Nad murdsid läbi Nõukogude Liidu läänepiiril olevatest vägedest ning liikusid kiirelt edasi loode, lääne ja edela suunal. [[Väegrupp Nord|Väegrupi Nord]] väed tungisid 24. juunil [[Leedu NSV]] ja [[Valgevene NSV]] aladele ning hõivasid [[Vilnius]]e ja [[Kaunas]]e. [[26. juuni]]l 1941 jõudsid Väegrupp Nordi [[Saksa 4. tankiarmee|4. tankiarmee]] [[Erich von Manstein]]i LVI soomuskorpus [[Läti Teises maailmasõjas|Lätis]] [[Daugava]] jõe joonele. [[1. juuli]]l vallutasid [[Saksa 4. tankiarmee|4. tankiarmee]] väeosad [[Riia ajalugu#Teine maailmasõda ja okupatsioonid|Riia]]. Väegrupp Nordi [[16. armee (Saksamaa)|16. armee]] ja [[Saksa 4. tankiarmee|4. tankiarmee]] väeosad liikusid pealetungilahingutes Loode-Venemaal [[Pihkva]], [[Novgorod]]i ja [[Leningrad]]i suunal, taganeva Punaarmee [[Looderinne (Teine maailmasõda)|Looderinde]] vägede vastu. [[4. juuli]]l vallutasid [[Saksa 4. tankiarmee|4. tankiarmee]] väeosad [[Ostrov]]i ning [[8. juuli]]l [[Pihkva]] Loode-Venemaal. 14. juulil pealetung peatati, et oodata jalaväe järelejõudmist.
 
Juuli alguseks olid Saksa [[väegrupp Mitte|väegrupi Mitte]] väed piiril asunud kaitsjad purustanud, vallutanud piirikindlustused [[Brest (Valgevene)|Brest]]is ja [[Minsk]]i ([[28. juuni]]l) ning Minskist läänes kolm Nõukogude armeed (3., 4. ja 10. armee) ümber piiranud ning ületanud [[Daugava]] ja [[Dnepr]]i jõe, mis olid Nõukogude Liidu teiseks strateegiliseks kaitseliiniks. Pärast jõgede ületamist murdsid väegruppide Nord javäegrupp Mitte soomusväed sügavale Balti riikide territooriumile Leningradi suunal ja Smolenski lähistele Moskva suunal.
[[File:Южен фронт ВСВ (22.06 - 10.07.1941).png|pisi|left|Saksa [[väegrupp Süd]] rünnakusuunad Idarinde lõunatiival, Ukraina piirkonnas 22.06–10.07.1941]]▼
[[Koola poolsaar]]el ründasid Saksa väed Norrast [[Murmansk]]i suunal. Murmanski vallutamine ei õnnestunud ning 1941. aasta detsembris asusid sakslased positsioonisõda pidama.
 
[[KoolaVäegrupp poolsaarSüd]]el ründasid[[1. Saksatankiarmee väed(Saksamaa)|1. Norrasttankiarmee]] ja [[Murmansk6. armee (Saksamaa)|6. armee]]i suunalpealetungisuunaks oli [[Rivne]] ja [[Žitomir]] ning Kiiev, [[17. Lõunasarmee liikus(Saksamaa)|17. väegrupparmee]] Südpealetungisuunaks oli läbi Ukraina keskosa [[KiievLviv]]i, poole[[Ternopil]] ningja [[Vinnõtsja]]. Saksa [[11. armee (Saksamaa)|11. armee]] ja [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia]] väed sisenesid [[Moldaavia NSV-]]-sse ja ohustasid Odessat[[Odessa]]t.
{{Vaata|Väegrupp Nord}}, ''[[Väegrupp Mitte]], [[Väegrupp Süd]]
{{Vaata|Põhjarinne (Teine maailmasõda)}}, ''[[Looderinne (Teine maailmasõda)]]
162. rida ⟶ 163. rida:
 
====Pealetung Leningradi suunal====
[[Pilt:Siege of Leningrad Eastern Front 1941- 06 to 1941-09 12.png|pisi|left|Pealetung Leningradi suunal, juuni 1941 – detsember 1941. aastal]]
[[File:Прибалтийская операция.gif|pisi|Pealetung Leningradi suunal]]
Operatsiooni Barbarossa teises faasis juuli lõpus ja augusti alguses tungis Saksa väegrupp Nord läbi Läti ja Eesti [[Leningrad]]i poole, vallutas [[Pihkva]] ning liikus edasi [[Luga]] ja [[Novgorod]]i suunas. [[Loode-Venemaa]]l, [[Leningradi oblast]]is väegrupp Nordi [[4. tankiarmee]] väeosad vallutasid [[4. juuli]]l [[Ostrov]]i, sisenesid [[8. juuli]]l ja hõivasid [[9. juuli]]l tähtsa raudtee ja maanteede ristumiskoha [[Pihkva]]. Pihkva vallutamise järel jätkasid 4. tankiarmee väed pealetungi Leningradile, 6. tankidiviis suundus aga [[Porhov]]i suunas.
 
170. rida ⟶ 172. rida:
{{Vaata|Sõjategevus Eestis 1941. aastal}}, ''[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon Eestis]], [[Saksa okupatsioon Lätis 1941–1944|Lätis]], [[Saksa okupatsioon Leedus 1941–1944|Leedus]]''
{{Vaata|Eesti Teises maailmasõjas}}, ''[[Läti Teises maailmasõjas]], [[Leedu Teises maailmasõjas]]''
▲[[File:Южен фронт ВСВ (22.06 - 10.07.1941).png|pisi|Saksa [[väegrupp Süd]] rünnakusuunad Idarinde lõunatiival, Ukraina piirkonnas 22.06–10.07.1941]]
 
====Pealetung Smolenski suunal====
[[File:Smolensk 1941 Diagram.jpg|pisi|]]
Samal ajal alustas [[väegrupp SüdMitte]] kuuajalist (10. juuli–10. september) lahingut [[Smolenski lahing|Smolensk]]i pärast. Rasketes lahingutes piiras väegrupp osaliselt ümber kolm Nõukogude armeed (16., 19., ja 20. armee) ning lõi tagasi järjest tugevnevad ja meeleheitlikumad Punaarmee vasturünnakud, mis püüdsid linna pärast võitlevate vägede olukorda parandada. 19. juulil suunati aga [[Heinz Guderian|Guderiani]] [[2. tankiarmee (Saksamaa)|2. tankiarmee]], [[1. tankiarmee (Saksamaa)|1. tankiarmee]] jõudude toetamiseks Kiievi vallutamisel [[väegrupp Süd]] rindelõigus. Guderiani tankidiviisid mängisid pearolli Nõukogude armeede ümberpiiramistes [[Minsk]]i, [[Smolensk]]i, [[Kiiev]]i ja [[Brjansk]]i all.
 
====Pealetung Ukraina suunal====
 
[[Väegrupp Süd]] jätkas oma edasitungi Kiievi suunas, purustades17. armee murdis 30. juunil Lvovi garnisoni vastupanu ning ühines 8. augustil 11. armeega selleks, et.purustada [[Umani lahing|Uman]]i regioonis kaks Nõukogude armeed (6. ja 12. armee), sulgeda [[Umanski kott]] ning blokeeridesblokeerida [[Odessa lahing|Odessa]]. Pealetungil Kiievile võitsid Guderiani tankiüksused Punaarmee vägesi 9. augustil [[Roslavl]]i all, 20. augustil [[Gomel]]i juures ja 19. septembril Kiievi all. [[Kiievi kott]] suleti 26. septembril, vangi langes 665 000 nõukogude sõdurit ja ohvitseri. Augusti lõpus käskis Hitler ajutiselt katkestada edasitungi Moskvale ja Leningradile ning selle asemel rünnata ja elimineerida Kiievit ja Ukrainat kaitsvad Punaarmee osad.
 
Odessa vallutamises (8. augustist – 16. oktoobrini 1941) kandis põhiraskust Saksamaa liitlase [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia]] armee. 1939. aasta [[Molotovi-Ribbentropi pakt|Molotovi-Ribbentropi paktiga]] oli määratletud Nõukogude "huvid" Bessaraabias. 1940. aasta [[26. juuni]] esitas NSV Liit Rumeeniale ultimaatumi [[Bessaraabia]] ja Põhja-[[Bukoviina]] alade loovutamiseks ning [[28. juuni]] toimus Punaarmee sissetung, Rumeenia valitsus leppis ultimaatumi tingimustega ja loovutas [[Bessaraabia]] ja [[Põhja-Bukoviina]] alad NSV Liidule.
 
====Leningradi blokeerimine====▼
16. oktoobril hõivasid Saksa 11. armee üksused koos [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia vägedega]] Odessa ning 27. oktoobril [[Krimmi poolsaar]], millele järgnes Sevastopoli piiramine ja vallutamine 27. juunil 1942. aastal.
Saksa [[väegrupp Nord]] väed viisid septembri alguseks lõpule pealetungioperatsiooni strateegiliselt tähtsa Leningradi linna blokeerimisega maismaa poolt ning algas [[8. september|8. septembrist]] [[1941]] kuni [[27. jaanuar]]ini [[1944]] kestnud [[Leningradi blokaad|Leningradi linna blokaad]]. Soome väed alustasid koos Teise maailmasõja algusega sõjategevust NSV Liidu vastu eesmärgiga tagasi vallutada NSV Liidu poolt Soomelt [[Talvesõda|Talvesõjas]] okupeeritud piirkonnad. Sõjategevuse algetapil vabastasid Soome väed NSV Liidu okupeeritud alad ning jõudsid välja 30 km kaugusele Leningradi kesklinnast, kuid edasist otsest sõjategevust Leningradi linna vallutamiseks nad ei teostanud, vaid olid linna piiramisrõnga idapoolse piiramisrõnga liinil.
▲====Leningradi blokeerimine ja blokaad====
{{vaata|Leningradi blokaad}}▼
[[File:Finnish advance in Karelia during the Continuation War.png|pisi|left|Soome vägede poolt kontrollitud piirkonnad]]
[[Pilt:Leningrad Siege May 1942 - January 1943.png|pisi|left|Leningradi blokaadirõnga kujundanud Saksa vägede paiknemine 1942. aasta mai – 1943. aasta jaanuar]]▼
[[10. juuli]]l 1941 alustasid Soome väed rünnakut [[Karjala maakitsus]]el ja [[Laadoga-Karjala]]s, [[Laadoga]]–Äänisjärve vahelisel suunal. [[30. juuli]]st [[9. september|9. septembrini]] vallutas Soome tagasi talvesõjaeelsed alad. [[4. september|4. septembril]] jätkati edasitungi Laadoga ja Äänisjärve vahelisel alal. [[10. oktoober|10. oktoobriks]] 1941 oli Soome saavutanud positsioonid [[Sviri jõgi|Sviri jõel]] ja asetus kaitsele. [[Soome laht|Soome lahe]] ja Laadoga järve vahelisel alal jõudsid Soome väed välja 30 km kaugusele Leningradi kesklinnast, kuid edasist otsest sõjategevust Leningradi linna vallutamiseks nad ei teostanud, vaid olid [[Leningradi blokaad|Leningradi piiramisrõnga]] põhjapoolsel liinil.
{{Vaata|Jätkusõda}}
Saksa [[väegrupp Nord]] väed viisid septembri alguseks lõpule pealetungioperatsiooni strateegiliselt tähtsa Leningradi linna blokeerimisega maismaa poolt ning algas [[8. september|8. septembrist]] [[1941]] kuni [[27. jaanuar]]ini [[1944]] kestnud [[Leningradi blokaad|Leningradi linna blokaad]]. Leningradi piiramine kestis 900 ööpäeva. Leningradi kaitsetegevust teostas nõukogude vägede poolt [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] ja [[Volhovi rinne|Volhovi rinde]] väed, Saksa vägedest sõdisid piirkonnas [[Wehrmacht]]i [[väegrupp Nord|väegrupi Nord]]i [[16. armee (Saksamaa)|16.]] ja [[18. armee (Saksamaa)|18. armee]]. Leningradi linna päästis vallutamisest Saksa sõjavägede ülemjuhataja [[Adolf Hitler]]i poolt strateegilise otsuse vastuvõtmine, millega suunati suur osa Leningradi suunal tegutsenud vägesid [[Lõuna-Venemaa]]le ja [[Ukraina]]sse, kus samal ajal peeti suuri lahinguid [[Smolensk]]i, [[Kiiev]]i ja [[Odessa]] juures.
 
====Ukraina vallutamine====
Operatsiooni Barbarossa kolmandas faasis augusti lõpust kuni septembrini ründasid väegrupid Mitte ja Süd ühiselt [[Kiievi lahing|Kiievi]] regiooni kaitsvaid Nõukogude vägesid, samal ajal kui ülejäänud väegrupi Süd osad tungisid sügavamale Ukrainasse. Kahe nädalaga piirasid Saksa väed neli Nõukogude Edelarinde armeed (5., 21., 26. ja 37. armee) Kiievist idas sisse ning purustasid need. 26. septembril sulgesid [[1. tankiarmee (Saksamaa)|1.]] ja [[4. tankiarmee (Saksamaa)|4. tankiarmee]] Kiievi „koti” ning 20. oktoobril vallutas [[6. armee (Saksamaa)|6. armee]] vallutas [[Donbass]]i regiooni tööstuskeskuse [[Donetsk]]i (Stalino). 24. oktoobril vallutati [[Harkov]] ning 20. novembril hõivas 1. tankiarmee [[Rostov Doni ääres|Rostovi Doni ääres]]. Kiievi eendi likvideerimise ja 600 000 Nõukogude sõjavangi siirdumisega Saksa tagalasse oli Hitleri silmis eeldus Moskva vallutamiseks täidetud.
{{Vaata|Lõunarinne (Teine maailmasõda)}}
{{Vaata|Saksa okupatsioon Valgevenes 1941–1944}}, ''[[Saksa okupatsioon Ukrainas 1941–1944|Ukrainas]], [[Kindralkubermang]]''
191. rida ⟶ 200. rida:
 
===Pealetungioperatsioon Taifuun ===
{{vaata|Pealetungioperatsioon Taifuun}}, ''[[Operatsioon Wotan]]''
[[OKW]] alustas [[Moskva lahing|operatsiooniga Taifuun]], otsustavat rünnakut Moskvale, oktoobri alguses. Samal ajal kui [[väegrupp Nord|väegrupid Nord]] ja [[väegrupp Süd|Süd]] jätkasid vähendatud vägedega rünnakut Leningradile põhjas ja [[Esimene Harkivi lahing|Harkivile]] lõunas, alustas täiendatud [[väegrupp Mitte]] kontsentreeritud rünnakut Moskvale. ▼
[[File:Map Operation Typhoon.jpg|pisi|Pealetungioperatsiooni Taifuun suunad]]
[[Hans-Georg Reinhardt|Reinhardti]] [[3. tankiarmee (Saksamaa)|3. tankiarmee]] suuund oli põhjasuunas Läänerinde kaitse vastu, [[Heinz Guderian|Guderiani]] [[2. tankiarmee (Saksamaa)|2. tankiarmee]] [[Brjanski rinne|Brjanski rinde]] kaitse vastu lõunasse, [[Erich Höpner|Höpneri]] [[4. tankiarmee (Saksamaa)|4. tankiarmee]] Reservrinde kaitse vastu Moskvale.
[[File:Karte - Kesselschlachte bei Vjazma und Brjansk 1941.png|pisi|left]]
Rünnates laial rindel [[Smolensk]]ist [[Brjansk]]ini, murdsid kolm Saksa tankigruppi suuri auke Nõukogude kaitseliini ning piirasid kiiresti sisse viis Nõukogude armeed (16., 19., 20., 24. ja 32.) [[Vjazma]] kandis ning kolm Nõukogude armeed (50., 3. ja 13.) [[Brjansk]]ist põhjas ja lõunas. Purustanud enamiku Nõukogude Lääne, Reserv- ja [[Brjanski rinne|Brjanski rinde]] vägedest, olid sakslased oktoobri lõpuks vallutanud [[Ržev]]i, [[Tver|Kalinini]], [[Brjansk]]i, [[Vjazma]], [[Orjol]]i ja [[Kaluga]]. Pärast ilmastikust tingitud väikest pausi kulmineerus operatsioon Taifuun novembri keskel, mil sakslased püüdsid Moskvat kaitsvaid Nõukogude vägesid soomusvägedega põhjast ja lõunast ümber haarata. 30. novembril olid edasitungivad 4. tankiarmee üksused Moskva kesklinnast ja Punasest väljakust kõigest 40. kilomeetri kaugusel. ▼
{{vaata|Operatsioon Taifuun}}
▲[[OKW]] alustas [[Moskva lahing|operatsiooniga Taifuun]], otsustavat rünnakut Moskvale, oktoobri alguses. Samal ajal kui [[väegrupp Nord|väegrupid Nord]] ja [[väegrupp Süd|Süd]] jätkasid vähendatud vägedega rünnakut Leningradile põhjas ja [[Esimene Harkivi lahing|Harkivile]] lõunas, alustas täiendatud [[väegrupp Mitte]] kontsentreeritud rünnakut Moskvale.
 
5. detsembril alanud Punaarmee vastupealetungiga pandi sakslaste edasiliikumine seisma ning 7. jaanuariks 1942 olid sakslased Moskva lähistelt minema löödud. Saksa väed taganesid 160 kilomeetrit, jätsid maha Kalinini, kuid suutsid püstitada kaitseliini [[Dnepr]]i jõel Smolenski, Vjazma ja Rževi ees, kus hoiti positsioone 1943. aastani.▼
▲Rünnates laial rindel [[Smolensk]]ist [[Brjansk]]ini, murdsid kolm Saksa tankigruppi suuri auke Nõukogude kaitseliini ning piirasid kiiresti sisse viis Nõukogude armeed (16., 19., 20., 24. ja 32.) [[Vjazma]] kandis ning kolm Nõukogude armeed (50., 3. ja 13.) [[Brjansk]]ist põhjas ja lõunas. Purustanud enamiku Nõukogude Lääne, Reserv- ja [[Brjanski rinne|Brjanski rinde]] vägedest, olid sakslased oktoobri lõpuks vallutanud [[Ržev]]i, [[Tver|Kalinini]], [[Brjansk]]i, [[Vjazma]], [[Orjol]]i ja [[Kaluga]]. Pärast ilmastikust tingitud väikest pausi kulmineerus operatsioon Taifuun novembri keskel, mil sakslased püüdsid Moskvat kaitsvaid Nõukogude vägesid soomusvägedega põhjast ja lõunast ümber haarata.
 
▲5. detsembril alanud Punaarmee vastupealetungiga pandi sakslaste edasiliikumine seisma ning 7. jaanuariks olid sakslased Moskva lähistelt minema löödud.
 
Saksamaal ei õnnestunud kiirkampaania käigus vallutada ei [[Moskva]]t ega ka [[Leningrad]]i. [[1941]]. aasta lõpus toimus Moskva all esimene murdelahing, millega Punaarmee sundis Saksa väed pealinna alt taganema. Umbes samal ajal algasid USA ja Suurbritannia regulaarsed suuremahulised abisaadetised Nõukogude Liidule (nn ''[[lend-lease]]''), mis andsid suure panuse Nõukogude sõjalise võimsuse tugevdamisele ning Nõukogude Liidu edasisele edule sõjas. ''Lend-lease''-tarnetega varustati Punaarmeed reaktiivrakettide [[Katjuša]] transportimiseks [[Studebekker]] veokitega, tarniti ligi 30% Nõukogude relvatööstuses kasutatud lõhkeainest, 50% Nõukogude lennukitööstuses lennukite valmistamiseks kasutatud [[alumiinium]]ist, 50% lennuväe vajaduseks kasutatud [[lennukikütus]]est, enamik Nõukogude armees kasutusel olnud sidevahenditest ([[raadiojaam]]adest). Põhja-Venemaa sadamate kaudu toimetati kohale suur hulk toiduaineid sõjaväe toitlustamiseks jne.
 
===Leningradi piiramine===
▲[[Pilt:Leningrad Siege May 1942 - January 1943.png|pisi|left|Leningradi blokaadirõnga kujundanud Saksa vägede paiknemine 1942. aasta mai – 1943. aasta jaanuar]]
▲{{vaata|Leningradi blokaad}}
 
Lahinguid [[Leningrad]]i ümbruses peeti [[10. juuli]]st [[1941]] [[27. jaanuar]]ini [[1944]]. Kaitsetegevust teostas nõukogude vägede poolt [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] ja [[Volhovi rinne|Volhovi rinde]] väed, Saksa vägedest sõdisid piirkonnas [[Wehrmacht]]i [[väegrupp Nord|väegrupi Nord]]i [[16. armee (Saksamaa)|16.]] ja [[18. armee (Saksamaa)|18. armee]].
 
[[10. juuli]]l [[1941]] algas Leningradi piiramine, mis kestis 900 ööpäeva. Leningradi linna päästis vallutamisest Saksa sõjavägede ülemjuhataja [[Adolf Hitler]]i poolt strateegilise otsuse vastuvõtmine, millega suunati suur osa Leningradi suunal tegutsenud vägesid [[Lõuna-Venemaa]]le ja [[Ukraina]]sse, kus samal ajal peeti suuri lahinguid [[Smolensk]]i, [[Kiiev]]i ja [[Odessa]] juures.
 
Saksa väed tungisid Leningradi lähedale ja [[Laadoga järv]]eni.
 
==Talvelahingud 1941–1942==
[[Pilt:EasternFrontMedal.jpg|110px|left|pisi|Üle 3 miljoni Saksamaa ja tema liitlaste sõduri autasustati medaliga [[Medal "Talvelahing Idas"|"Talvelahing Idas 1941/1942]]".]]▼
[[File:Eastern Front 1941-12 to 1942-05.png|pisi|Nõukogude vägede rünnakusuunad detsember 1941 – mai 1942]]
[[1. jaanuar]]iks [[1942]] olid Nõukogude väed vallutanud [[Moskva]] [[ofensiiv]]i tulemusena põhjas [[Tver|Kalinin]]i ja lõunas [[Kaluga]] ning ümber piiranud Saksa väed [[Demjansk]]is, [[Ržev]]is, [[Holm]]is ja paljudes teistes asulates.
 
Ülioptimistlik Stalin andis käsu üle minna vastupealetungilt üldisele pealetungile, et ümber piirata suur osa [[väegrupp Nord|väegrupist Nord]] ja [[väegrupp Mitte]]. Stalin oli veendunud, et Saksa üksused on aetud viimse piirini, ning proovis seda ära kasutada oma vägesid kontsentreerimata ja ümberpiiratud sakslasi hävitamata. 7. jaanuaril andis Stalin käsu minna kõikidel rinnetel üldpealetungile, kontsentreerudes peamiselt väegrupp Mitte vastu, kuid ka rünnata sakslasi [[Leningrad]]i, [[Staraja Russa]], [[Orjol]]i, [[Harkiv|Harkov]]i ja Krimmi piirkondades.
▲[[Pilt:EasternFrontMedal.jpg|110px|left|pisi|Üle 3 miljoni Saksamaa ja tema liitlaste sõduri autasustati medaliga [[Medal "Talvelahing Idas"|"Talvelahing Idas 1941/1942]]".]]
===Vastupealetung Vohlovi suunal===
Põhjas üritas [[Vohlovi rinne]] ära lõigata väegrupi Nord [[18. armee (Saksamaa)|Saksa 18. armee]]d ülejäänud vägedest, kuid Nõukogude löögijõud olid liiga hajutatud ja halvasti varustatud. Kuigi 52. armee murdis Saksa vägede rindest läbi ja [[2. löögiarmee]] tungis kuni 70 kilomeetri sügavusele vaenlase tagalasse, siis peagi Saksa vägede vasturünnakute tulemusena sissemurre likvideeriti ning 2. löögiarmee piirati sisse ja juuni lõpuks ka [[Volhovi kott]]i jäänud Punaarmee väeosad hävitati ning vangi langes 2. löögiarmee juhataja [[Andrei Vlassov]], kes hiljem liitus nõukogudevastasese võitlusse Saksa armee poolel [[Venemaa Vabastusarmee]] juhina.
===Rževi–Vjazma pealetungioperatsioon===
[[File:Rzhev salient 1941-1942.JPG|pisi|Rževi pealetungioperatsioon]]
Moskva rajoonis üritasid [[Kalinini rinne|Kalinini]] ja [[Läänerinne (Nõukogude Liit)|Läänerinde]] väed [[Rževi–Vjazma pealetungioperatsioon|ära lõigata väegruppi Mitte ning ründasid väegrupi rindejoont põhjast ja lõunast]], eesmärgiga kokku saada [[Vjazma]]s. Et [[Kaluga]]st lõunas asus Saksa vägede rindejoones auk, suundus läbi selle nende tagalasse 1. Punaarmee kaardiväe ratsakorpus koos juurdeantud tankibrigaadidega. Kuna selles piirkonnas oli maastik eriti raske, liikusid ründajad edasi teosammul. Nõukogude 39. armeel õnnestus 7.–9. jaanuarini kestnud rünnakute tagajärjel Saksa vägede rindest läbi murda ning armee avangardina liikunud 11. ratsakorpus jõudis jaanuari lõpuks peaaegu [[Smolenski-Moskva maantee]]ni, kuid veebruaris [[Saksa 9. armee]] vasturünnak lõikas eelväed ülejäänud jõududest ära ning piiras ümber korpusega paralleelselt liikuva 29. armee.
 
Rinde keskosas suudeti küll tagasi vallutada [[Možaisk]], kuid et maastiku- ja ilmastikuolud olid rasked, siis ainult piki kõva kattega maanteed liikunud 33. armee suutis välja jõuda Vjazma eeslinnadeni, kus ka see armee Saksa vägede vasturünnakute tulemusena ümber piirati ja juuni alguseks hävitati.
[[File:Demjansk Einkesselung.png|pisi|left|[[Demjanski pealetungioperatsioon|Demjanski]] ja [[Toropetsi-Holmi pealetungioperatsioon]]ide pealetungisuunad ning [[Demjanski kott|Demjanski koti]] moodustamine]]
[[Looderinne|Looderinde]] sektoris 7. jaanuaril alanud [[Demjanski pealetungioperatsioon|vastupealetungioperatsioonis]] ründasid Punaarmee väed Saksa väegrupi Nord [[16. armee (Saksamaa)|16. armee]] vägesid, [[Demjanski kott|piirasid II armeekorpuse väeosad ümber]] [[Demjansk]]is ja [[Holm]]is ning jõudsid [[Staraja Russa]] ja Belõini.
 
238. rida:
 
==1942. aasta suvine pealetung==
{{Vaata|Pealetungioperatsioon Braunschweig}} ''ehk Fall Blau''
{{Vaata|Voroneži rinne (Teine maailmasõda)}}, ''[[Edelarinne (Teine maailmasõda)|Edelarinne]], [[Doni rinne (Teine maailmasõda)|Doni rinne]], [[Stalingradi rinne (Teine maailmasõda)|Stalingradi rinne]]''▼
SakaSaksa vägede pealetungioperatsioon Fall Blauga võttis Saksa kindralstaap ette pealetungi Idarinde lõunaosas, [[28. juuni]]l alustas [[väegrupp Süd]] oma suurimat strateegilist pealetungi Stalingradile ja [[Kaukasus]]ele ning koondas sinna 2 väegruppi (umbes 900 000 meest, üle 17 000 suurtüki ja miinipilduja, 1260 tanki, 1640 lennukit), kes pidid vallutama [[Don]]i ja [[Kuban]]i ala ning [[Kaukaasia]]. Saksa väed jõudsid [[23. august]]ist [[Stalingrad]]ist põhja pool [[Volga]]ni, tungisid [[13. september]] linna ja vallutasid suure osa sellest. ▼
 
[[7. juuli]]l vallutas [[4. tankiarmee (Saksamaa)|4. tankiarmee]] [[Voronež]]i. Pealetungi juhtimiseks [[Kaukasus]]e suunal moodustati saksa vägede [[väegrupp Süd|väegrupist Süd]] lõunatiival [[Väegrupp A]], mis pidi hõivama nafta poolest rikka Kaukasuse regiooni. Moodustatud [[Väegrupp B|väegrupi B]] eesmärgiks oli [[Volga jõgi|Volga]] suunal [[Stalingrad]].
{{Vaata|Väegrupp Süd}}, ''[[Väegrupp B]], [[Väegrupp A]], [[6. armee (Saksamaa)]]''▼
===Kaukasuse ründamine===
[[Väegrupp A]] vallutas [[Rostov Doni ääres|Rostovi Doni ääres]] [[23. juuli]]l 1942 ning [[9. august]]il vallutati [[Krasnodar]], [[Kuban]]imaa keskus ja [[6. september|6. septembril]] vallutati [[Novorossisk]]. Väegrupi pealetung takerdus Kaukasuse lävel teel [[Groznõi]] peale.
===Sevastoopoli ründamine===
Rünnakul1941. aastal olid Saksa 11. armee üksused koos [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia vägedega]] vallutanud [[Krimmi poolsaar]], kuid poolsaare tipus asunud [[Musta mere laevastik|Musta mere laevastiku]] baas jätkas vastupanu ümberpiiratud olukorras. 1942. aasta suverünnakul [[Sevastoopol]]i vastu ületasid Saksa diviisid [[Severnaja laht|Severnaja lahe]] põhja poolt ja murdsid sisse sisemisse kindlustusvööndisse linnast ida pool, hoolimata vastase visast vastupanust. Nõukogude vasturünnakud jäid tagajärjetuks. Rünnakul idast vallutati Rumeenia üksuste kaastegevusel tormijooksuga valitsevad [[Sapuni kõrgendik]]ud peaaegu kogu ulatuses. Tugevad võitluslennukite üksused purustasid Punaarmee kindlustused, esijoones Sapuni kõrgendikel ja tekitasid nõukogude väekoondistele raskeid kaotusi. [[Kertš]]i juures purustati tõhusa kahuritulega vaenlase 18 laevast koosneva koondise rünnak üle merekitsuse. [[30. juuni]]l laiendati mitmes kohas sisemises kindlustusvööndis sissemurret läbimurdeks. Õhuväe tugeval toetusel tungisid Saksa väed kuni kaitsepositsioonideni linna idaserval ja vallutasid [[Krimmi sõda|Krimmi sõjast]] tuntud fort Malakovi. Idast ründavad diviisid tungisid pärast läbimurret Sapuni positsioonist laial rindel sügavale kindluse võitlusväljale. Seejuures saavutati visades võitlustes ülekäik laialdasest tankitõrjekraavist ja vallutati hulk tugevate võitlusseadmetega varustatud kõrgendikke. Rumeenia väed vallutasid kiirel edasitungil [[Balaklava]] linna ja sadama.
 
Kui ühe Saksa jalaväediviisi osad asusid tormijooksule [[Inkermani kindlus]]e vastu, kõlas võimas plahvatus, mis tõstis õhku kindluse massiivi idaosa. Viimane vajus suure mürinaga kokku ja mattis oma rusude alla üle 1200 naise ja lapse, kes sinna olid Nõukogude ülemjuhataja käsul kokku aetud, koos suurema osaga kindluse meeskonnast. Kindluse komissar Tšuhhov pääses õnnelikult koos mõne teise kõrgema Nõukogude sõjaväelasega.
253. rida ⟶ 261. rida:
[[File:Ww2 map22 May7 July 1942.jpg|pisi|Saksa vägede pealetung 7. maist – juulini 1942]]
[[File:Ww2 map23 july42 Nov 42.jpg|pisi|Sõjategevus Lõuna-Venemaal 23. juuli – november 1942]]
Saksa [[Väegrupp B|väegrupi B]] vägede pealetung [[Volga]] suunas algas [[17. juuli]]l, ning [[23. august]]il jõudsid nad [[Stalingrad]]ist põhja pool [[Volga]]ni, tungisid [[13. september]] linna ja vallutasid suure osa sellest. 19. novembril andsid Stalingradi rinde väed löögi tiivalt, kust väegruppi kaitsesid Rumeenia ja Itaalia väeosad ning võtsid selle löögi tulemusel Stalingradis olevad sakslaste üksused „kotti”, mis sulgus 23. novembril. Stalingradi lahing (17.07.1942–2.02.1943) oli üks suuremaid lahinguid Idarindel. [[Nõukogude armee]] 3 rinnet, mida juhatasid kindralpolkovnik [[Andrei Jerjomenko]] ja kindralleitnandid [[Konstantin Rokossovski]] ja [[Nikolai Vatutin]] piirasid ümber Saksa väed Stalingradis. Katlasse sattunud 250 000 mehest, ellujäänud 91 000 meest eesotsas kindralfeldmarssal [[Friedrich Paulus]]ega alistusid ajavahemikus [[31. jaanuar]] – [[2. veebruar]] [[1943]]. Kokku andis alla 230 Saksa, Rumeenia ja Horvaatia diviisi.
{{vaata|Operatsioon Blau}}, ''[[Stalingradi lahing]]''
{{vaata|Stalingradi lahing}}
▲Saka vägede pealetungioperatsioon Blauga võttis Saksa kindralstaap ette pealetungi Idarinde lõunaosas ning koondas sinna 2 väegruppi (umbes 900 000 meest, üle 17 000 suurtüki ja miinipilduja, 1260 tanki, 1640 lennukit), kes pidid vallutama [[Don]]i ja [[Kuban]]i ala ning [[Kaukaasia]]. Saksa väed jõudsid [[23. august]]ist [[Stalingrad]]ist põhja pool [[Volga]]ni, tungisid [[13. september]] linna ja vallutasid suure osa sellest.
 
Stalingradi lahing (17.07.1942 – 2.02.1943) oli üks suuremaid lahinguid Idarindel, mis algas [[17. juuli]]l [[1942]] Saksa vägede pealetungiga [[Volga]] suunas. Stalingradi linnas (nüüd kannab nime [[Volgograd]]) algasid tänavalahingud 13. septembril. Ägedalt võideldi [[Mamai kurgaan]]iks nimetatava kõrgendiku pärast.
 
[[Nõukogude armee]] 3 rinnet, mida juhatasid kindralpolkovnik [[Andrei Jerjomenko]] ja kindralleitnandid [[Konstantin Rokossovski]] ja [[Nikolai Vatutin]], alustasid 19. novembril vastupealetungi. Saksa väed Stalingradis piirati ümber, ellujäänud 91 000 meest eesotsas kindralfeldmarssal [[Friedrich Paulus]]ega alistusid ajavahemikus [[31. jaanuar]] – [[2. veebruar]] [[1943]].
▲{{Vaata|Voroneži rinne (Teine maailmasõda)}}, ''[[Edelarinne (Teine maailmasõda)]], [[Doni rinne (Teine maailmasõda)]], [[Stalingradi rinne (Teine maailmasõda)]]''
▲{{Vaata|Väegrupp Süd}}, ''[[Väegrupp B]], [[Väegrupp A]], [[6. armee (Saksamaa)]]''
 
==Talvelahingud 1942–1943==
[[File:Eastern Front 1942-11 to 1943-03--Velikiye Luki.png|pisi|Sõjategevus Idarindel november 1942 – märts 1943]]▼
 
===Pealetungioperatsioon Uranus===
Nõukogude Liidu Stalingradi vastupealetung, operatsioon Uranus, algas 19. novembril 1942. Punaarmee [[Edelarinne|Edelarinde]] väed lõid kaitsel oleva [[3. armee (Rumeenia)|Rumeenia 3. armee]] rindesse 12 kilomeetri laiuse avause ning Nõukogude Liidu mobiilsed üksused piirasid Doni jõe käärus viis Rumeenia diviisi sisse. 20. novembril ründasid Stalingradi rinde väed [[4. armee (Rumeenia)|Rumeenia 4. armeed]] ja murdsid selle kaitsesse 30-kilomeetrise lõhe. Avausse suundusid Nõukogude [[4. ratsakorpus]] ja 4. mehhaniseeritud korpus, kes liikusid Plodovitoje poole. 22. novembril hõivasid 26. tankikorpuse väed Kalatši ning 23. novembril kohtusid loodest liikuvad 4. ja 26. tankikorpus ning kagust tulev 4. mehhaniseeritud korpus Sovetski külas, piirates sellega sisse Saksa 6. armee ja osa 4. tankiarmeest kokku 250 000–275 000 meest.
===Velikije Luki pealetungioperatsioon===
 
▲[[File:Eastern Front 1942-11 to 1943-03--Velikiye Luki.png|pisi|Sõjategevus Idarindel november 1942 – märts 1943]]
24. novembril ründas [[Kalinini rinne|Kalinini rinde]] [[3. löögiarmee]] väegrupi Mitte kaitsliine [[Velikije Luki]] rajoonis ning järgmisel päeval ründasid Kalinini ja Läänerinde kuus armeed (20., 22., 29., 31., 39., ja 41. armee) väegruppi Mitte 9. armeed [[Ržev]]i eendil. 28. novembril alustasid [[Looderinne|Looderinde]] väed rünnakuid väegrupi Nord 16. armee vastu Demianski eendil.
 
274. rida ⟶ 276. rida:
{{Vaata|Stalingradi lahing}}
===Pealetungioperatsioon Säde ===
[[File:Operation Iskra January 1943. 01.jpg|pisi|left|Pealetungioperatsioon Säde]]
{{Vaata|Leningradi blokaad}}
{{vaata|Operatsioon Säde}} ehk ''[[Operatsioon Iskra]]''
326. rida ⟶ 328. rida:
 
[[13. juuli]]l varisesid Nõukogude vasturünnakud Belgorodi ruumis raskete kaotustega kokku. Ainult ühes lõigus purustati täielikult 2 Punaarmee rügementi ja võeti arvukalt vange.
[[File:Map of dnieper battle grand.jpg|pisi|Sõjatander IdrindelIdarindel 17. juuli – 1. detsember]]
Ruumis [[Orjol]]ist ida ja põhja pool ründas Punaarmee 13. juulil jälle tugevdatud jõududega. Võitlused, milles Punaarmee, hoolimata raskest vereohvrist, ei suutnud edu saavutada, kestsid [[14. juuli]]l, mil Saksa reservid asusid vasturünnakule, veel suurema ägedusega.
 
334. rida ⟶ 336. rida:
 
===Pealetungioperatsioon Smolenski suunal ===
[[File:Map detail of smolensk operation.jpg|pisi|left|Pealetungioperatsioon Smolenski suunal]]
1943. aasta augustis - oktoobris viisid Punaarmee [[Läänerinne (Idarinne)|Läänerinde]] ja [[Kalinini rinne|Kalinini rinde]] väed Smolenski piirkonnas läbi pealetungioperatsioone, mille käigus vabastati Smolensk ja jõuti välja Valgevene piirideni. Lahingutega seoti ka suur osa Saksa vägesi, mis takistas tõrjumast Punaarmee poolt [[Dnepr]]i forseerimist.
{{Vaata|DnerpriDnepri-Karpaatia pealetungioperatsioon}}
[[File:Karte - Donezbecken-Operation 1943.png|pisi|Donbassi pealetungioperatsioon]]
 
===Donbassi pealetungioperatsioon===
[[Donbassi pealetungioperatsioon]]is 13. augustist – 22. septembrini 1943 sundisid Edelarinde väed taganema [[väegrupp Süd]] [[Donbass]]i tööstusrajoonist ning sellega kaasnes ka Saksa vägede [[17. armee (Saksamaa)|17. armee]] evakueerumine [[Kubanimaa]]lt.
==Talvelahingud 1943–1944==
[[File:Ww2 map25 Dec42 Feb43.jpg|pisi|]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Idarinne_(Teine_maailmasõda)"