Filmimuusika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
11. rida:
[[Richard Raskin]] (1991) on pakkunud välja järgmise filmiheli tüpoloogia:
 
# Diegeetilised helid (''diegetic sound''): helid, mille heliallikas on tegelasele teada või käesolevas olukorras oletatav või tegelase mõtetes (''mind''), jagunedes järgmistesse põhiklassidesse (''major classes''):
## Tegelikud helid (''actual sound''): helid, mida igaüks, kes käesolevas olukorras viibib, peaks olema võimeline kuulma
### kaadrisisesed helid (''on-screen''): heli, mille allikas on kuulmise hetkel nähtaval. Tekst, mida tegelane räägib kaameras; nähtaval oleva kiriku või kirikukellade heli; saksofoni heli samal ajal, kuid tegelane mängib kaadris saksofoni.
23. rida:
### moonutatud heli (''distorted sound''): heli, mille puhul tegelase vaimne seisund määrab selle, kuidas ta seda kuuleb
### meenutatud heli (''remembered sound''): heli, on pärit tegelase mälus olevast sündmusest
# Mittediegeetilised helid (''non-diegetic sound''): väljastpoolt fiktsiooni piire pärinevad, jagunedes järgmistesse põhiklassidesse:
## Loo kuuldav jutustamine (''narrative voice-over''):
### homodiegeetiline heli (''homodiegetic''): loo jutustamine häälega, mida on võimalik identifitseerida kuuluvana ühele fiktsiooni (''fiction'') tegelastest (esimesele isikule)