Koitjärve: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
praeguse territooriumi seos ajaloolise Koitjärve külaga ja praeguse territooriumi kujunemise kirjeldus |
||
35. rida:
Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] külad tühjendati ja hooned lammutati. Aastatel 1953-1992 tegutses piirkonnas [[NSV Liidu relvajõud Eestis|Nõukogude armee]] [[polügoon]].
Tänapäeval jääb küla osaliselt Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealale ja osaliselt [[Eesti kaitsevägi|Kaitseväe]] Soodla harjutusväljale. Koit
Külas ei ole püsielanikke (2011), kuid hooned on Tooma-Jüri (Kõvasoo) ja Järvepõllu kinnistutel.
Juriidiliselt on kunagine Koitjärve küla peaegusel ajal jaotatud Kuusalu valda jääva Koitjärve küla (Mähuste ja Metstoa taluasemed) ja Anija valda jääva Pillapalu küla vahel (ülejäänud talude asemed ja mõlemad taastatud talukohad); viimase osas on ka ainus praegune Koitjärve küla elanik. Koitjärve külaks on praegu vormistatud läänepoolmik Kuusalu valda jäänud Nõukogude polügoni ala. Kunagistest küladest paiknevad praeguse Koitjärve küla juriidilistes piirides Koonukõrve küla ala ja paljude naaberkülade alade osad (Kosu, Aruküla, Kursi, Pruunakõrve jt). Sellise territooriumi komplekteerimise tulemusena on Koitjärve küla praegusel ajal juriidiliselt kõige pikema pideva alaga küla Eestis - loodest kagusse on ulatus 21,20 km, napilt sarnaselt komplekteeritud naaberküla Pillapalu ees (20,87 km). Pikem on vaid merega katkestatud Vainupea küla (29,19 km).
<gallery>
| |||