Saksa-Rooma keiser: erinevus redaktsioonide vahel

== Keisrite valimisest ==

 

 

Ametlikult valisid keisri küll [[kuurvürst]]id, kuid tegelikkuses oli see pigem vormitäide. Enamasti võis tugevam kandidaat oma tahte jõu või raha abil läbi suruda, kuid aeg-ajalt oli siiski ka kuurvürstidel võimalus asja suunata (ehkki tavaliselt mitte selles suunas kui nad soovisid, kui vaadata näiteks [[Rudolf I (Saksa kuningas)|Rudolf von Habsburgi]] või [[Karl VII (Saksa-Rooma keiser)|Karl VII]] valimist). Kuurvürstideks olid esialgu [[Mainzi peapiiskopkond|Mainzi]], [[Trieri peapiiskopkond|Trieri]] ja [[Kölni peapiiskopkond|Kölni]] peapiiskopid, [[Saksimaa hertsogkond|Saksi hertsog]], [[Brandenburgi markkrahv]], [[Böömimaa kuningriik|Böömi kuningas]] ja [[Reini pfaltskrahv]] ([[Pfalz]]i valitseja). Nende privileegid kinnitas [[Karl IV]] [[1356]] [[kuldbulla]]ga. [[1623]]. aastal lisandus kuurvürstide nimekirja [[Baieri hertsog]] ning [[1692]] ka [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Hannoveri (Braunschweig-Lüneburgi) hertsog]]. [[1777]] ühendati ühe valitseja alla Pfalz ja Baieri, mistõttu üks kuurvürstikoht kadus. [[1803]]. aastal lisati kuurvürstide sekka veel [[Württembergi hertsogkond|Württembergi]] ja [[Salzburgi hertsogkond|Salzburgi hertsog]], [[Badeni markkrahvkond|Badeni markkrahv]] ja [[Hessen-Kasseli maakrahvkond|Hessen-Kasseli maakrahv]]. Kuna keisririik kaotati juba [[1806]]. aastal, siis ei olnud viimastena tiitli saanutel tegelikult võimalust kuurvürstidena tegutseda.