Balti Puuvillavabrik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
lingi parandus |
P lingid lisatud |
||
99. rida:
|}
[[Aktsiaselts|Aktsiaseltsi]] Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik põhikirja kinnitas keiser [[Nikolai II]] 28. oktoobril 1898. Aktsiaseltsi asutajad olid [[John Elfenbein]] ([[Austria-Ungari]] [[Konsul (diplomaatia)|konsul]] ja Tallinna aukodanik) ja [[Eugen Block]] (Tallinna kodanik). Aktsiaseltsi juhatus asus [[Peterburi|Peterburis]]. Tehase ettevalmistustööd algasid aga juba varem, kui 24. augustil 1898 otsustas Tallinna Linnavalitsus müüa [[John Elfenbein|John Elfenbeinile]] tehase ehitamiseks 1,09 [[Hektar|ha]] (50 [[Tiin|tiinu]]) maad tollase [[Kopli tänav|Telliskopli tee]] ja [[Kopli laht|Telliskopli lahe]] vahel. Sama aasta septembris müüs linnavalitsus [[John Elfenbein|John Elfenbeinile]] veel 33 tiinu maad. Peale põhikirja kinnitamist ostis aktsiaselts [[John Elfenbein|John Elfenbeinilt]] mõlemad maatükid ära. Märtsis 1899 müüs Tallinna Linnavalitsus aktsiaseltsile veel raudtee ehitamiseks 3250 [[Ruutsüld|ruutsülda]]. Kokku osteti linnalt vabriku aktsiaseltsi tarbeks 84,4 [[Tiin|tiinu]] maad.<ref>{{Raamatuviide|autor=Heino Linnuse|pealkiri=Balti Manufaktuur 1898-1963. Ajalooline ja majanduslik ülevaade|aasta=1965|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Raamat|lehekülg=7}}</ref>
23. veebruaril [[1899]]. aastal alustati tühermaale vabrikuhoonete ja elumajade ehitamisega. Arhitekt [[Rudolf von Knüpffer|Rudolf Otto von Knüpfferi]] projekti järgi ehitatud vabrik oli tollal Tallinna suuremaid ehitisi - 234 meetri pikkune peakorpus oli 4-korruseline. 1909. aastal valmis uus suur tootmishoone, mis 1920. aastal ühendati vanaga. Hoone põhikorpusega liitus neli 5-korruselist torni.<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Robert Nerman]], Karin Paulus|pealkiri=Jalutaja teejuht. Põhja-Tallinn|aasta=2006|koht=Tallinn|kirjastus=Solnessi Arhitektuurikirjastus|lehekülg=80}}</ref>
| |||