Sularaha on kasutatud ajast, mil on kaubeldud kaupu ja teenuseid. Selle vorm sõltub tegevuskultuurist. [[Tsivilisatsioon]] on viimase nelja tuhande aasta jooksul kasutanud väärismetalle, näiteks vaske, pronksi, hõbedat ja kulla münte. Peale nende on veel kasutatud sularahana merekarpe või kaalukaupa, sealhulgas soola ja suhkrut. Tänapäeval on sularaha koosnenud müntidest, mille metallväärtus on.<ref name="m0buc" />
[[Paberraha]]<nowiki/>st on hiljuti kujunenud sularaha, mis ulatub tagasi 18. sajandisse ja selle väärtust määrab selle kasutajate usk valitsusele, kes toetab valuutat. Hinna kindlakstegemise võime avaldab ulatuslikku mõju majandusele. See võib mõjutada inflatsiooni või kaupade ja teenuste hinnatõusu. Mida suuremad on hinnad, seda väiksem on ostujõud paberkandjal või mündil. Inflatsioon võib põhjustada probleeme [[majandus]]<nowiki/>ele, mis ei mõista kontseptsiooni; üldiselt on hea tava hoida [[inflatsioon]] miinimumini ja täielikult vältida deflatsiooni. [[Deflatsioon]] on vastupidine inflatsioonile, hindade alandamisele ja põhjustab tihti majanduslangust. Tšekid, [[Deebetkaart|deebetkaardid]], [[Krediitkaart|krediitkaardid]] ja (hiljuti) internetipangandus on vähendanud vajadust, et inimesed võtaksid sularaha mis tahes kujul.<ref name="m0buc" />
