Sularaha: erinevus redaktsioonide vahel

[[Sularaha]] on oma füüsilises vormis kõige lihtsam, kõige laiemalt aktsepteeritud ja usaldusväärne makseviis. Kontrollid võivad [[Krediitkaart|krediitkaarte]] tagasi lükata, kuid raha käsitsi ei vaja täiendavat töötlemist. Siiski on inimestele üha sagedamini sularaha nendega kaasas, kuna elektrooniline pangandus ja [[Maksesüsteemide loend|maksesüsteemid]] on järjest enam sõltuvad.<ref>https: name="m0buc" //www.investopedia.com/terms/c/cash.asp</ref>

Rahanduses ja panganduses on sularahas näidatud [[Ettevõte|ettevõtte]] [[käibevara]] või vara, mida saab ühe aasta jooksul sularahaks muuta. Ettevõtte rahavood näitavad ettevõtte sularaha netosummat pärast sissetuleva ja väljamineva raha ja varade [[Faktooring|faktooringut]] ning võivad potentsiaalsetele [[Investor|investoritele]] olla head vahendid. Ettevõtte [[rahavoogude aruanne]] näitab sissetulevat [[sularaha]], näiteks tulu ja kõiki väljaminevaid sularaha, mida kasutatakse kulude, näiteks varustuse ja [[Investeeringute tootlus|investeeringute]] maksmiseks.<ref>https: name="m0buc" //www.investopedia.com/terms/c/cash.asp</ref>

[[Sularaha]] on kasutatud ajast, mil on kaubeldud kaupu ja teenuseid. Selle vorm sõltub tegevuskultuurist. [[Tsivilisatsioon]] on viimase nelja tuhande aasta jooksul kasutanud väärismetalle, näiteks vaske, pronksi, hõbedat ja kulla münte. Peale nende on veel kasutatud sularahana merekarpe või kaalukaupa, sealhulgas soola ja suhkrut. Tänapäeval on sularaha koosnenud müntidest, mille metallväärtus on.<ref>https: name="m0buc" //www.investopedia.com/terms/c/cash.asp</ref>

[[Paberraha]]<nowiki/>st on hiljuti kujunenud [[sularaha]], mis ulatub tagasi 18. sajandisse ja selle väärtust määrab selle kasutajate usk valitsusele, kes toetab valuutat. Hinna kindlakstegemise võime avaldab ulatuslikku mõju majandusele. See võib mõjutada inflatsiooni või kaupade ja teenuste hinnatõusu. Mida suuremad on hinnad, seda väiksem on ostujõud paberkandjal või mündil. Inflatsioon võib põhjustada probleeme [[majandus]]<nowiki/>ele, mis ei mõista kontseptsiooni; üldiselt on hea tava hoida [[inflatsioon]] miinimumini ja täielikult vältida deflatsiooni. [[Deflatsioon]] on vastupidine inflatsioonile, hindade alandamisele ja põhjustab tihti majanduslangust. Tšekid, [[Deebetkaart|deebetkaardid]], [[Krediitkaart|krediitkaardid]] ja (hiljuti) internetipangandus on vähendanud vajadust, et inimesed võtaksid sularaha mis tahes kujul.<ref>https: name="m0buc" //www.investopedia.com/terms/c/cash.asp</ref>

[[Euro]] on sularahana kasutusel olnud alates 2002. aastast ja praeguseks kasutab seda ligi 350 miljonit inimest 19 [[Euroopa riigid|Euroopa riigis]]. Eestis tuli euro maksevahendina kasutusele 1. jaanuar 2011. Peale [[Eesti]] kuuluvad [[euroala]] riikide hulka ka Belgia, Madalmaad, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Iirimaa, Austria, Soome, Hispaania, Portugal, Luksemburg, Kreeka, Sloveenia, Küpros, Malta, Slovakkia, Läti ja Leedu. Euroopa Ühendusega tehtud ametliku kokkuleppe alusel kasutatakse eurot ka Andorras, Monacos, San Marinos ja Vatikanis. Europangatähtede seerias on seitse nimiväärtust. Eri nimiväärtusega pangatähed on eri mõõtu: mida suurem nimiväärtus, seda suurem on ka pangatäht. Pangatähtedel on kujutatud Euroopa kultuuriajaloo eri ajastuid ja arhitektuuristiile. Esimese seeria pangatähtede kujunduse autor on Robert Kalina.<ref>https: name="M3vGA" //www.eestipank.ee/sularaha</ref>

4. aprillil 2017 sai [[Euro]] teise seeria 50eurose pangatäht. 50eurone on nii Eestis kui ka [[Euroala|euroalal]] enim kasutatav nimiväärtus. Uutel pangatähtedel on kasutusele võetud uuenduslikud turvaelemendid, mis tagavad europangatähtede usaldusväärsuse ja võltsimiskindluse.<ref>https: name="M3vGA" //www.eestipank.ee/sularaha</ref>

Sularahata ühiskond on idee, et tulevikus on sularaha koondamine asendatud elektrooniliste vahenditega. Ühendkuningriigis on teatatud, et üks seitsmest inimest ei kasuta enam sularaha, kuna ühiskond sõltub järjest enam kaardi ja [[Nutitelefon|nutitelefoni]] maksetest.<ref>https: name="JpUa4" //www.thesun.co.uk/news/2034280/one-in-seven-brits-no-longer-carries-cash-as-we-become-increasingly-reliant-on-card-and-smartphone-payments/</ref>

{{viited}}|allikad=

1. Eesti Pank. (s.a.). Sularaha. Loetud aadressil<ref name="M3vGA">[https://www.eestipank.ee/sularaha Eesti Pank. Sularaha. ]</ref>