Higistamine: erinevus redaktsioonide vahel

Toatemperatuuril ja tavaolukorras, kui inimese kehale ei ole suunatud pingeid ega tegevusi, eritavad täiskasvanud inimese higinäärmed ligikaudu 0,5 liitrit higi ööpäevas. See kogus võib aga kuumas keskkonnas ning kestva füüsilise tegevuse korral suureneda 10-12 liitrini ööpäevas, mis omakorda hakkab mõjutama organismi veesisaldust. Higistamiseks ei ole vaja täiendavat energiat ehk saunas käik või kuum vann ei kuluta energiat, vaid keha kaotab vedelikku. Et organism ennast hästi tunneks ning ei tekiks terviseprobleeme, on väga oluline kaotatud vedelik esimesel võimalusel tagasi juua. Ülekaaluliste inimeste puhul on keha ümber soojendav kiht, mis suurendab higistamist. Mida suurem on rasvamass kehas, seda vähem on kehas vett.<ref name="Soosaar">https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/higistamine/id-488</ref>

 

 

== Kuidas kontrollida higistamist ==

Kõige rohkem higistame soojadel aastaaegadel, mis on enamikule inimestele suureks katsumuseks. Kuigi higistamine on organismi normaalne reaktsioon kuumusele või külmale, saab seda vältida või vähendada mitme meetodiga. <ref name="Soosaar" />

Esiteks on väga oluline õige riiete valik. Liigse higistamise ärahoidmiseks peaksime vältima sünteetiliste riietusesemete kandmist. Sünteetilised riided lasevad õhku halvasti läbi, mille tulemusena tekib nii öelda kasvuhoone efekt ning higistamine suureneb.<ref name="Soosaar" />

 

== Liigne higistamine ==

Liigne higistamine on higinäärmete liigse aktiivsuse tulemus. Leevendamiseks aitavad sagedased hommikused jahedad dušid. Kui aga liigne higistamine esineb üle kogu keha võib arst määrata tablette. Samuti aitab kaltsiumi tarbimine. Pideva käte, jalgade või kaenlaaluste higistamisel on kasulik kasutada vastavaid alkoholi sisaldavaid lahuseid või antiperspirante.<ref>http://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/liigne-higistamine-605</ref>

 

{{viited}}