Punane torn: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Viited: {{commonskat}} |
Resümee puudub |
||
3. rida:
Torn ehitati [[15. sajand Eestis|15. sajandil]]. See torn on [[Pärnu ordulinnus]]e ainus säilinud ehitis.{{lisa viide}}
==Ajalugu==
Pärnu Punase torni ehitamise dateering on vaieldav, kuna pole täpselt teada, kas Punane torn rajati koos Pärnu linnamüüriga, mis teeks rajamise ajaks [[14. sajand|14. sajandi]] keskpaiga<ref>Alttoa, K. (1979) Pärnu keskaegsed linnakindlustused. Ajalooline õiend. Kasutatud 8.12.2017 http://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0010427.pdf</ref> või hiljem, nagu Eesti Arhitektuuri ajaloos on väidetud, et ümartornid linnamüüri idanurkadele ehitati 1520. aasta paiku, kui tehti ulatuslikke töid linnakindlustuste juures<ref>Eesti arhitektuuri ajalugu (1965) toimetanud Harald Arman. Tallinn: Eesti Raamat</ref>.
Punane torn asetses kagu nurgal, seda toestasid väike hoburauakujuline torn linna idamüüril ja teine samasugune lõunamüüris <ref name="parek">Parek, E. (1971) Pärnu Punase torni ajalooline ülevaade. Kasutatud 8.12.2017 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=4313</ref>.
Keskaegse Pärnu tornid ja väravad on olemas linnaplaanil, mis on kaardistatud 1701. aastal. Sealt on näha, et idaküljel on säilinud kolm torni, nende seas ka Punane torn <ref name="parek" />.
==Kirjeldus==
Punase torni ehituses on iseloomulikud sõõrümar põhiplaan ja alumisel korrusel moonaladu, vangla vmt (mitte kaitsekorrus) <ref>Tuulse, A. (1935) Die Baugeschichte der Tallinner Burg. ÕES Aastaraamat. Tartu</ref>.
Koos linnamüüriga rajatud torni sise- ja välispind on tellistest, müürisüdamik maakividest. [[Vallikraav|Vallikraavi]] poolt on müüristik laotud ja isoleeritud saviga. 1624.a. andmete põhjal oli ehitis neljakorruseline. Säilinud on 3 korrust, hävinud 4.korrus võis olla rajatud lahtise platvormina. Torni plaan tugineb sõõrile läbimõõduga 9,7-10,4 m. I korrusele viis eraldi ukseava. See oli 2,3m paksuste välisseintega laoruum, mida on kasutatud ka vanglana. Puitvahelagedega II ja III korrus olid kaitsekorrused. I korrusele viib ukseava vanalt kaitsekäigult. Samast algab müüritrepp III korrusele. II korrusel on 3 laskeava, välissein 2,05m paks. III korrusel on 2 laskeava, seina paksus on 1,6m. Ümberehitused: Praeguse madalama kuju sai ehitis 1783.a., mil torn J. H. Heyeri kavandi järgi ümber ehitati. Suleti müüritrepp, tehti ahjud ja 3.korruse kuppellagi. Õuele rajati mantelkorstnaga juurdeehitis, mida peagi laiendati.<ref name="kult">Kultuurimälestiste riiklik register. 16682 Pärnu linnamüüri "Punane" torn. Kasutatud 09.12.2017 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=16682</ref>
==Kasutus vanglana==
1543.a on mainitud ehitist Punase e. Vangitorni nime all (Rode vagen thorn). Torn on olnud keskajal kõrgem, hilisema madala kuju on ta saanud 18. sajandil <ref>Parek, E (1971). Pärnu sajandeis. Ehituskunstiline ülevaade. Tallinn, kirjastus “Eesti Raamat”.</ref>. Kuni aastani 1892 oli ehitis kasutusel linna vanglana. Kusjuures korduvalt on vanglast põgenetud, mistõttu kindlustati torni lagi veel kahe kuni kolmekordsete palkidega, tugevdati talasid ja uksehingi <ref name="parek" />. Selline kindlustamine aga ei teinud torni põgenemiskindlaks, kuna valve korraldamine sellises, omaette seisvas ümartornis, kus kõrvalruumid puuduvad, on raske ning ka paljude eramajade paiknemine ümber torni raskendab valvet <ref name="parek" />.
19. sajandi algul hakkas [[Venemaa]] keiserlik valitsus tundma rohkem huvi vangide olukorra ja vangla ruumide vastu. Ka Pärnu vangla kohta tehti ettekirjutus, et tuleb parandada vangide elamistingimusi ja tehti ettepanek loobuda Punase torni kasutamisest vanglana ja leida vanglaks kohasem hoone. Seda seetõttu, et see oli vangidele ebatervislik (külm ja hämar ruum) ning selle ka selle ehituslaadi tõttu. Lõplikult loobutakse Punase torni vanglana kasutamisest alles 1892. aastal, kui valmib uus [[Pärnu vangla|riiklik vangla]]. <ref name="parek" />
==Kasutus arhiivina==
Linnapea O. Brackmann tegi ettepaneku kohandada endisest vanglast ja selle kõrval asuvast vanast tornist linnaarhiiv <ref name="parek" />.
1893. a. kinnitas Pärnu Linnavalitsus gümnaasiumi emeriitdirektori Theodor Czernay Pärnu linnaarhivaariks ja sellega alustas oma tegevust Pärnu Linnaarhiiv <ref>Kivimäe, J.,Kriiska..A., Põltsam. I., Vunk. A (1998) Merelinn Pärnu. Pärnu Linnavalitsus</ref>, mis asus seal 1893-1908. Enne arhiiviks kohandamist tehti tornis küll ulatuslikke remonttöid (sh nii müürsepa-, pottsepa- kui puusepatöid), kuid probleemiks jäi niiskus ning arhiiv kolis 1908. aastal talle sobivamasse paika endisesse püssirohu keldrisse <ref name="parek" />.
==Kaasaeg==
Alates 1908.a on torni kasutatud erinevatel otstarvetel- vaheldumisi mõnede asutuste arhiivina ja ka skautide ruumidena <ref name="parek" />.
Praegu kuulub ehitis [[Pärnu Linnavalitsus|Pärnu Linnavalitsuse]] valdusesse ning on kasutusel suveniiripoe, linna käsitööliste töötubade korraldamise ja näitusepaigana. <ref name="kult" />
Pareki arvates peaks torni restaureerimisel peamiselt arvestama seda, mis on torni ajaloost teada 18. sajandist- enne kui tehti vangla paremaks toimimiseks juurdeehitus ja torni kõrgust muudeti. Samuti moonutavad 1892. aasta arhiiviks ümberehitusel sisseraiutud aknaavad torni välimust. <ref name="parek" />
==Viited==
| |||