Ava peamenüü
Punane torn (vangitorn)

Punane torn on keskaegne torn Pärnus aadressil Hommiku tänav 11.

Torn ehitati 15. sajandil. See torn on Pärnu ordulinnuse ainus säilinud ehitis.[viide?]

Sisukord

AjaluguRedigeeri

Pärnu Punase torni ehitamise dateering on vaieldav, kuna pole täpselt teada, kas Punane torn rajati koos Pärnu linnamüüriga, mis teeks rajamise ajaks 14. sajandi keskpaiga[1] või hiljem, nagu Eesti Arhitektuuri ajaloos on väidetud, et ümartornid linnamüüri idanurkadele ehitati 1520. aasta paiku, kui tehti ulatuslikke töid linnakindlustuste juures[2]. Punane torn asetses kagunurgal, seda toestasid väike hoburauakujuline torn linna idamüüril ja teine samasugune lõunamüüris [3]. Keskaegse Pärnu tornid ja väravad on olemas linnaplaanil, mis on kaardistatud 1701. aastal. Sealt on näha, et idaküljel on säilinud kolm torni, nende seas ka Punane torn [3].

KirjeldusRedigeeri

Punase torni ehituses on iseloomulikud sõõrümar põhiplaan ja alumisel korrusel moonaladu, vangla vmt (mitte kaitsekorrus) [4]. Koos linnamüüriga rajatud torni sise- ja välispind on tellistest, müürisüdamik maakividest. Vallikraavi poolt on müüristik laotud ja isoleeritud saviga. 1624. aasta andmete põhjal oli ehitis neljakorruseline. Säilinud on 3 korrust, hävinud 4. korrus võis olla rajatud lahtise platvormina. Torni plaan tugineb sõõrile läbimõõduga 9,7–10,4 m. I korrusele viis eraldi ukseava. See oli 2,3 m paksuste välisseintega laoruum, mida on kasutatud ka vanglana. Puitvahelagedega II ja III korrus olid kaitsekorrused. I korrusele viib ukseava vanalt kaitsekäigult. Samast algab müüritrepp III korrusele. II korrusel on 3 laskeava, välissein 2,05 m paks. III korrusel on 2 laskeava, seina paksus on 1,6 m. Ümberehitused: praeguse madalama kuju sai ehitis 1783. aastal, mil torn J. H. Heyeri projekti järgi ümber ehitati. Suleti müüritrepp, tehti ahjud ja 3. korruse kuppellagi. Õuele rajati mantelkorstnaga juurdeehitis, mida peagi laiendati.[5]

Kasutus vanglanaRedigeeri

1543. aastal on mainitud ehitist Punase ehk Vangitorni nime all (Rode vagen thorn). Torn on olnud keskajal kõrgem, hilisema madala kuju on ta saanud 18. sajandil [6]. Kuni aastani 1892 oli ehitis kasutusel linna vanglana. Kusjuures korduvalt on vanglast põgenetud, mistõttu kindlustati torni lagi veel kahe- kuni kolmekordsete palkidega, tugevdati talasid ja uksehingi [3]. Selline kindlustamine aga ei teinud torni põgenemiskindlaks, kuna valve korraldamine sellises, omaette seisvas ümartornis, kus kõrvalruumid puuduvad, on raske ning ka paljude eramajade paiknemine ümber torni raskendab valvet [3].

19. sajandi algul hakkas Venemaa keiserlik valitsus tundma rohkem huvi vangide olukorra ja vangla ruumide vastu. Ka Pärnu vangla kohta tehti ettekirjutus, et tuleb parandada vangide elamistingimusi ja tehti ettepanek loobuda Punase torni kasutamisest vanglana ja leida vanglaks kohasem hoone. Seda seetõttu, et see oli vangidele ebatervislik (külm ja hämar ruum) ning ka selle ehituslaadi tõttu. Lõplikult loobuti Punase torni vanglana kasutamisest alles 1892. aastal, kui valmis uus riiklik vangla. [3]

Kasutus arhiivinaRedigeeri

Linnapea O. Brackmann tegi ettepaneku kohandada endisest vanglast ja selle kõrval asuvast vanast tornist linnaarhiiv [3]. 1893. aastal kinnitas Pärnu Linnavalitsus gümnaasiumi emeriitdirektori Theodor Czernay Pärnu linnaarhivaariks ja sellega alustas tegevust Pärnu Linnaarhiiv [7], mis asus seal 1893–1908. Enne arhiiviks kohandamist tehti tornis küll ulatuslikke remonditöid (sh nii müürsepa-, pottsepa- kui ka puusepatöid), kuid probleemiks jäi niiskus ning arhiiv kolis 1908. aastal sobivamasse paika – endisse püssirohukeldrisse. [3]

TänapäevRedigeeri

Alates 1908. aastast on torni kasutatud vaheldumisi mõne asutuse arhiivina ja ka skautide ruumidena. [3]

Praegu kuulub ehitis Pärnu Linnavalitsuse valdusse ning on kasutusel suveniiripoe, linna käsitööliste töötubade korraldamise ja näitusepaigana. [5]

Pareki arvates peaks torni restaureerimisel arvestama eeskätt seda, mis on torni ajaloost teada 18. sajandist – enne kui vangla paremaks toimimiseks rajati juurdeehitis ja torni kõrgust muudeti. Samuti moonutavad 1892. aasta arhiiviks ümberehitusel sisseraiutud aknaavad torni välimust. [3]

ViitedRedigeeri

  1. Alttoa, K. (1979) Pärnu keskaegsed linnakindlustused. Ajalooline õiend. Kasutatud 8.12.2017 http://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0010427.pdf
  2. Eesti arhitektuuri ajalugu (1965) toimetanud Harald Arman. Tallinn: Eesti Raamat
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 3,8 Parek, E. (1971) Pärnu Punase torni ajalooline ülevaade. Kasutatud 8.12.2017 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=4313
  4. Tuulse, A. (1935) Die Baugeschichte der Tallinner Burg. ÕES Aastaraamat. Tartu
  5. 5,0 5,1 Kultuurimälestiste riiklik register. 16682 Pärnu linnamüüri "Punane" torn. Kasutatud 09.12.2017 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=16682
  6. Parek, E (1971). Pärnu sajandeis. Ehituskunstiline ülevaade. Tallinn, kirjastus “Eesti Raamat”.
  7. Kivimäe, J.,Kriiska..A., Põltsam. I., Vunk. A (1998) Merelinn Pärnu. Pärnu Linnavalitsus

VälislingidRedigeeri