Redaktsioon: 4. detsember 2017, kell 23:03 redigeeri Koitjarv (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 2910 muudatust P stiil Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. detsember 2017, kell 23:04 redigeeri eemalda Koitjarv (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 2910 muudatust P õigekiri Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
14. rida: Karjamaa alad olid asustatud arvatavasti juba 14. sajandil, sest Susipea nime on mainitud 1374. aastast pärinevates allikates. Keskajal läbis Karjamaa alasid ainus tee, mis ühendas [[Kopli\|Koplit]] Tallinnaga (praegune [[Tööstuse tänav]]). Tol ajal oli Kopli eraldatud linnast piirdeaiaga, mis ulatus [[Kopli laht\|Kopli lahest]] [[Tallinna laht\|Tallinna laheni]]. Selle muldvalliga piirdeaia eesmärgiks oli takistada huntidel pääsemast Kopli karjamaadele.<ref name=":0" /> Karjamaa alade lähedale ehitati 1728. aastal mereväe hospidal, mis tegutses seal lühikest aega. Kuni 19. sajandi lõpuni oli asumis ainult üksikuid hooneid. Piirkonna arengusse tuli suurem muutus siis, kui Karjamaa lähedale rajati [[Balti puuvillavabrik\|Balti Puuvillavabrik]], ja [[Miinisadam]], seejärel asumi alale [[E-Arsenal\|sõjatehas Arsenal]]. Mereväe ohvitseride peredele ehitati sinna piirkonda suuremad elumajad, mida hakati kutsuma nn punasteks kasarmuteks. Elamute lähedal asus mereväe ekipaaž.<ref name=":0" /> Ettevõtetest tegutsesid asumis hapniku- ja atsetüleenivabrik [[Eesti AGA]] ning J. Kiili jahi- ja paaditööstus, samuti asusid seal [[Eesti Kiviõli]] õli- ja bensiinihoidlad. 1934. aastal rajati asumisse metodistide Petlemma kirik, mis suleti nõukogude võimu poolt ning mille hoone lõpuks lammutati.<ref name=":0" />

Karjamaa (Tallinn): erinevus redaktsioonide vahel