Bibliograafia: erinevus redaktsioonide vahel

Esimene trükitud bibliograafiline töö oli [[Basel]]is [[1491]]. aastal trükitud Tritheimi Johannese "Liber de scriptoribus ecclesiasticis" ("Raamat kiriku kirjameestest").<ref>[http://www.intratext.com/X/LAT0664.HTM Liber de scriptoribus ecclesiasticis]</ref> [[16. sajand]]il pandi alus mitmetele bibliograafialiikidele nagu erialabibliograafia ("De medicinae claris scriptoribus" [[Lyon]], [[1506]] <ref>[http://bbf.enssib.fr/consulter/bbf-1956-05-0331-001 LES ÉTAPES DE LA BIBLIOGRAPHIE]</ref>) ja rahvusbibliograafia ([[John Bale]]'i Britannia kuulsate kirjameeste loetelu). [[1564]]. aastal ilmus katoliiklik keelatud raamatute nimekiri "[[Index librorum prohibitorum]]". 1545-1555 ilmus [[Zürich]]is [[Konrad Gesner]]i maailmas ilmunud raamatute üldnimestik "Bibliotheca universalis". Bibliograafiliseks nimetatakse ajajärku seetõttu, et bibliograafilisi nimestikke, mis varem kandsid nimetusi ''bibliotheca, catalogus, index, lexicon, thesaurus, repertorium'' jne, hakati nimetama bibliograafiateks. Sõna "bibliograafia" esmakasutajateks nimestiku tähenduses olid prantslased [[Gabriel Naude]] ("Bibliographia politica" [[VeneziaVeneetsia]], 1633) ja [[Louis Jacob de Saint Charles]] ("Bibliographia Parisina" [[Pariis]], 1645-1657). Bibliograafiline periood kestab ka tänapäeval ja sellega on läbi põimunud vahendusdokumentide kolmas arenguperiood.