Redaktsioon: 16. november 2017, kell 23:02 redigeeri The Prince of Tartu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 16 721 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. november 2017, kell 00:24 redigeeri eemalda The Prince of Tartu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 16 721 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{Provints \| nimi = Āraiši kihelkond \| omakeelne_nimi_1 = ~~saksa~~Saksa keeles \| ''Arrasch Kirchpiel'' \| \| omakeelne_nimi_2 = ~~vene~~Läti keeles \| ''Āraišu draudzes novads'' \| \| lipu_pilt = \| lipu_link = 9. rida: \| pindala = \| elanikke = \| keskuse_nimetus = [[~~kihelkonnakirik~~Kihelkonnakirik]] \| keskuse_nimi = Āraiši kirik \| asendikaardi_pilt = [[File:Āraišu baznīca 2000-08-19.jpg\|pisi\|Āraiši kirik, 2000. aastal.]] }} [[File:Āraiši kihelkonna mõisad (1903).jpg\|thumb\|Āraiši kihelkonna mõisad 1903. aastal. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Wendenschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1904).]] [[File:Atlas von Liefland 2.tif\|300px\|pisi\|right\|Võnnu kreis, [[Ludwig August Mellin]]i kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798]] '''Āraiši kihelkond''' ([[saksa ~~keeles~~keel]]es ''Arrasch Kirchpiel'') oli haldusüksus [[Liivimaa]]l [[Võnnu vojevoodkond\|Võnnu vojevoodkonnas]], Rootsi Liivimaal ja [[Võnnu kreis]]is~~, [[Läti]]maal~~. ==Ajalugu== Āraiši kihelkonda on esmakordselt mainitud [[1445]]. aastal. [[1634]]. aastal moodustati see uuesti, kuid liideti hiljem [[Võnnu kihelkond\|Võnnu kihelkonnaga]]. [[1772]]. aastal eraldati see viimasest lõplikult omaette kihelkonnaks. Esimese kihelkonnakiriku ehitamise aeg ei ole teada, kuid [[Liivi sõda\|Liivi sõja]] ajal [[1577]]. aastal see laastati. See taastati, kuid langes taas hävingu ohvriks. [[1675]]. aastal ehitati uus kirik. Hilisem kivikirik pärineb aastast [[1879]]. [[Patronaažiõigus]] kuulus kirikukonvendile.<ref>Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990, lk 37.</ref> ==Āraiši kihelkonna mõisad== 37. rida ⟶ 40. rida: ==Vaata ka== [[Āraiši järvelinnus]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== ''Baltisches historisches Ortslexikon''. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990. Lk 37. {{cite book \|title=Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765\|last=Büsching \|first=Anton Friedrich \|authorlink=Anton Friedrich Büsching\|coauthors= \|year=1773 \|publisher=Johann Jacob Curt\|location=Halle \|isbn= \|pages=374 \|url=http://books.google.ee/books?id=tG8OAAAAQAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA374,M1 }} {{cite book \|title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band\|last=Hupel \|first=August Wilhelm \|authorlink=August Wilhelm Hupel\|coauthors= \|year=1782 \|publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]\|location=Riga \|isbn= \|pages= 153-155 \|url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA153,M1 }}

Āraiši kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel