Itaalia kuningriik (keskaegne): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
67. rida:
{{Vaata| Itaalia kuningas}}
==
{{vaata|Langobardide kuningriik}}
81. rida:
Kuningate tegelik kontroll mõlema suure ala üle, millest kuningriik koosnes – ''[[Langobardia Major]]'' keskel ja põhjas (jagunes omakorda lääneosaks või [[Neustria (langobardi)|Neustriaks]] ja idaosaks või [[Austria (langobardi)|Austriaks]] ning [[Toscana|Tuskiaks]]) ning ''[[Langobardia Minor]]'' keskel ja lõunas – ei olnud pidev kuningriigi kahe sajandi pikkuse eksisteerimise ajal. Paljude osastishertsogkondade tugeva autonoomia algfaas arenes aja jooksul kasvavaks kuningavõimuks, hertsogite autonoomiasoov ei täitunud kunagi täielikult.
Langobardide kuningriigi laienemisel hõivati langobardide poolt [[751]]. aastal [[Bütsants]]i [[Ravenna eksarhaat]]. Viimane Ravenna eksarh [[Eutychius (eksarh)|Eutychius]] tapeti langobardide poolt. Eksarhaat korraldati ümber [[Itaalia katepanikion]]iks peakorteriga [[Bari]]s.
== Karolingide impeeriumi koostisosa ==▼
== Frangi riigis ==
[[Pilt:Frankish Empire 481 to 814-en.svg|thumb|300px|Frangi riigi alad (481–814)]]
[[772]]. aastal läks Karl oma esimesele sõjakäigule Itaaliasse, et päästa [[langobardid]]e haardest oma hädavajalik liitlane [[paavst]]. Kui frangid ajasid aastal 756 langobardid minema, nõudis paavst [[Stephanus II]] eksarhaati. Tema liitlane, frankide kuningas [[Pippin Lühike]] annetas endise eksarhaadi vallutatud maad aastal 756 paavstile; see annetus, mille aastal 774 kinnitas tema poeg Karl Suur, tähistas paavstide ilmaliku võimu algust ([[Patrimonium Sancti Petri|Püha Peetruse pärand]]). Pärast kaheaastast sõjakäiku purustas Karl Suur langobardid ning võttis endale [[774]] pärast viimase langobardi kuninga [[Desiderius]]e kukutamist [[Langobardia]] kuninga tiitli, mis tähendas, et tema võimu alla kuulus nüüdsest ka [[Põhja-Itaalia]].
▲== Karolingide impeeriumi koostisosa ==
[[Pilt:843-870 Europe.jpg|300px|pisi|Karolingide keisririik pärast [[Meersseni leping]]ut (870).]]
Keiser [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar I]] surm aastal 855 viis tema valduse [[Kesk-Frangi riik|Kesk-Frangi riigi]] jagamiseni tema kolme poja vahel. Vanim, [[Ludwig II (Frangi keiser)|Ludwig II]], päris Karolingide maad Itaalias, mida valitseti nüüd esimest korda (välja arvatud [[Karl Suur]]e poja [[Pippin (Itaalia)|Pippini]] lühike valitsemine sajandi alguses) kui selgepiirilist üksust. Kuningriik hõlmas kogu Itaalia nii kaugele lõunasse kui [[Rooma]] ja [[Spoleto]], kuid ülejäänud Itaalia lõunas jäi [[Langobardid|langobardide]] [[Benevento hertsogkond|Benevento vürstkonna]] või [[Bütsants]]i võimu alla.
| |||