Vanemuine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
vt: lõpp |
||
9. rida:
Faehlmann hakkas Vanemuise kuju kasutama oma kunstmuistendites, Kreutzwald tõi ta sisse "[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoeg]]" algusvärssidesse ("Laena mulle kannelt, Vanemuine!"), [[Carl Robert Jakobson]] tutvustas laulusümbolit oma kooli[[lugemik]]es. Aastal [[1865]] loodi [[Tartu]]s [[Vanemuine (selts)|lauluselts Vanemuine]], mis korraldas ka [[esimene üldlaulupidu|esimese üldlaulupeo]].
[[20. sajand]]i alguseks oli Vanemuine eesti rahva hulgas enam-vähem üldtuntud sümbol. Samas on rahvusromantikuid kes on pidanud Vanemusist ekslikult ka [[jumalus]]eks. Eksitus tuleb Kristjan Jaak Petersoni tõlkimisest. Igal juhul on tema arusam vastuolus sellega, et Vanemuine on eesti rahvussümbol, mitte jumalus.
[[Kategooria:Eesti mütoloogia]]
| |||