Redaktsioon: 7. jaanuar 2007, kell 20:14 redigeeri Ats (arutelu \| kaastöö) 2004 muudatust P algus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. jaanuar 2007, kell 20:18 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 415 199 muudatust P Pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Andres Uuem muudatus →
1. rida: ''See artikkel räägib jumalast; teatri kohta vaata artiklit [[Vanemuine (teater)]]; seltsi kohta vaata artiklit [[Vanemuise Selts]] ---- ~~Alates~~'''Vanemuine''' on lauljate [[sümbol]] [[19. sajand]]i keskpaigast alates välja kujunenud ~~rahvusromantilisest~~rahvusromantilises eesti ~~kunstmütoloogiast on üks tuntumaid lauljate [[sümbol]]~~kunstmütoloogias, mille peamised loojad olid [[Friedrich Robert Faehlmann]] ning [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]. ▼ ~~'''Vanemuine''' on eestlaste rahvussümbol.~~ Vanemuise kuju loomise allikaks oli tõenäoliselt [[Kristjan Jaak Peterson]]i poolt saksa keelde tõlgitud ja kommenteeritud ning [[1822]]. aastal [[Johann Heinrich von Rosenplänter]]i ajakirjas "''[[Beiträge]] zur genauern Kentniß der ehstnischen Sprache''" ilmunud [[Kristfrid Ganander]]i "''[[Mythologia Fennica]]''" ("''Finnische Mythologie''"). Peterson märgib oma kommentaarides, et eesti rahvaluules on viiteid ~~laulusümbolile~~laulujumalale, kelle nime ei nimetata, kuid kelle lähedaseks vasteks on soome Waine-moinen ([[Väinämöinen]]). Väinämöinen võis 19. sajandi eesti haritlastele tuttav olla ka [[Garlieb Merkel]]i teose "''Die Vorzeit Lieflands''" ([[1798]]) kaudu. ▼ ▲Alates [[19. sajand]]i keskpaigast välja kujunenud rahvusromantilisest eesti kunstmütoloogiast on üks tuntumaid lauljate [[sümbol]], mille peamised loojad olid [[Friedrich Robert Faehlmann]] ning [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]. Faehlmann hakkas Vanemuise kuju kasutama oma kunstmuistendites, Kreutzwald tõi ta sisse "[[Kalevipoeg (eepos)\|Kalevipoeg]]" algusvärssidesse ("Laena mulle kannelt, Vanemuine!"), [[Carl Robert Jakobson]] tutvustas ~~laulusümbolit~~laulujumalat oma kooli[[lugemik]]es. Aastal [[1865]] loodi [[Tartu]]s [[Vanemuine (selts)\|lauluselts Vanemuine]], mis korraldas ka [[esimene üldlaulupidu\|esimese üldlaulupeo]]. ▼ ▲Vanemuise kuju loomise allikaks oli tõenäoliselt [[Kristjan Jaak Peterson]]i poolt saksa keelde tõlgitud ja kommenteeritud ning [[1822]]. aastal [[Johann Heinrich von Rosenplänter]]i ajakirjas "''[[Beiträge]] zur genauern Kentniß der ehstnischen Sprache''" ilmunud [[Kristfrid Ganander]]i "''[[Mythologia Fennica]]''" ("''Finnische Mythologie''"). Peterson märgib oma kommentaarides, et eesti rahvaluules on viiteid laulusümbolile, kelle nime ei nimetata, kuid kelle lähedaseks vasteks on soome Waine-moinen ([[Väinämöinen]]). Väinämöinen võis 19. sajandi eesti haritlastele tuttav olla ka [[Garlieb Merkel]]i teose "''Die Vorzeit Lieflands''" ([[1798]]) kaudu. ▲Faehlmann hakkas Vanemuise kuju kasutama oma kunstmuistendites, Kreutzwald tõi ta sisse "[[Kalevipoeg (eepos)\|Kalevipoeg]]" algusvärssidesse ("Laena mulle kannelt, Vanemuine!"), [[Carl Robert Jakobson]] tutvustas laulusümbolit oma kooli[[lugemik]]es. Aastal [[1865]] loodi [[Tartu]]s [[Vanemuine (selts)\|lauluselts Vanemuine]], mis korraldas ka [[esimene üldlaulupidu\|esimese üldlaulupeo]]. [[20. sajand]]i alguseks oli Vanemuine eesti rahva hulgas enam-vähem üldtuntud ja suures osas peeti teda tõenäoliselt ehtsaks muinasusundi jumalaks.

Vanemuine: erinevus redaktsioonide vahel