Olev Jõgi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
+ kategooria
PResümee puudub
3. rida:
Ta õppis [[Leisi algkool]]is [[1928]]–[[1934]] ja [[Saaremaa Ühisgümnaasium]]is 1934–[[1941]], [[Tartu Ülikool]]i kaugõppes vene filoloogiat [[1950]]–[[1956]].
 
Ta oli ajakirja [[Keel ja Kirjandus]] peatoimetaja aastatel [[1958]]–[[1983]].
 
On avaldanud artiklikogud "Kirjanduse koordinaadid" (1963), "Virvendused laugvees" (1973), "Vaod ja varjud" (1975; J. Smuuli nimeline preemia1976), "Hetki ja viipeid" (1988; J. Smuuli nimeline preemia 1989).
 
Jõgi on eesti keelde tõlkinud vene, poola ja valgevene kirjandust: [[Aleksandr PuškiniPuškin]]i, [[Ivan KupriniKuprin]]i, [[Isaak BabeliBabel]]i, [[Ilf ja Petrov|Ilfi ja Petrovi]], [[Aleksandr SolženitsõniSolženitsõn]]i, [[Valentin RasputiniRasputin]]i, Stanislav[[Stanisław LemiLem]]i, [[Jerzy Andrzejewski]], [[Ivan MeležiMelež]]i, Vassil[[Vasil BõkaviBykaŭ]]'i jt teoseid.
 
Olev Jõgi toimetatuna ilmus eesti keeles 1968. aastal [[Ernst Särgava]] kultuurilooline romaan "Lähme linna kirjutama, oma elu kergendama".
 
Olev Jõgi oli mitme Albert Uustulndi raamatu ja Arno Kasemaa "Rannamändide" (1986) toimetaja.
 
Olev Jõgi oli mitme [[Albert UustulndiUustulnd]]i raamatu ja [[Arno Kasemaa]] "Rannamändide" (1986) toimetaja.
 
==Tunnustus==
*1978 [[Eesti NSV teeneline kirjanik]] 1978
 
==Isiklikku==
Tema lapsed on kirjandusteadlane [[Mall Jõgi]], [[leedu keelekeel]]e tõlkija [[Tiiu Sandrak]] ja Tallinna ülikooliÜlikooli õppejõud Jaan Jõgi. Tema lapselaps on luuletaja [[Mihkel Kaevats]].
 
==Välislingid==
* {{ISIK|1007}}
 
{{JÄRJESTA:Jõgi, Olev}}
[[Kategooria:Eesti tõlkijad]]
[[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised kirjanikud]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]