Marija Aleksandrovna

Maximiliane Wilhelmine Auguste Sophie Marie (8. august 1824 – 3. juuni 1880) oli Venemaa keisri Aleksander II abikaasa, õigeusku ristituna Maria Aleksandrovna. Ta oli Hessen-Darmstadti suurhertsog Ludwig II tütar. Aastail 1855–1880 oli ta Venemaa keisrinna. Marija Aleksandrovna oli Venemaa keisri Aleksander III ema.

Maria Aleksandrovna (1857)

Noorpõlv

9-aastaselt emata jäänud Hesseni printsess veetis lapsepõlve Darmstadtis, linnalähedases Jugenheimi lossis, mis kuulus tema vanemale vennale, Hesseni Alexandrile (1823-1888). Venemaa troonipärija Aleksander Nikolajevitš kohtus 1839. aastal Euroopas reisides Darmstadti teatris 15-aastase Mariega, kellest sai tema väljavalitu. Venemaale kolides sattus Marie luksuse ja suure inimhulga keskele. Kaasa tuli ka vend, prints Alexander, kes astus Venemaal armeeteenistusse.

Abielu

Maria Aleksandrovna nooremate poegade Paveli ja Sergeiga

Marie ristiti õigeusku ning ta sai nimeks Maria Aleksandrovna. Aastal 1841 abiellus ta Venemaa troonipärija Aleksandriga. Maria õppis ruttu selgeks vene keele ja temast sai eeskujulik usklik. Õigeusk haaras teda jäägitult. Sügavat religioossust sisendas ta ka oma lastesse. Teine poeg Aleksander on öelnud: "Kõige minus oleva hea eest võlgnen tänu kallile emale". Perre sündis kaheksa last:

• suurvürstinna Aleksandra Aleksandrovna Romanova (1842–1849)
• suurvürst Nikolai Aleksandrovitš Romanov (1843–1865)
• keiser Aleksander III (1845–1894)
• suurvürst Vladimir Aleksandrovitš Romanov (1847–1909)
• suurvürst Aleksei Aleksandrovitš Romanov (1850–1908)
• suurvürstinna Maria Aleksandrovna (1853–1920)
• suurvürst Sergei Aleksandrovitš Romanov (1857–1905)
• suurvürst Pavel Aleksandrovitš Romanov (1860–1919)

Aastal 1855, kui suri Venemaa keiser Nikolai I ja troonile tuli tema poeg Aleksander II, sai Maria Aleksandrovnast Venemaa keisrinna.

Maria Aleksandrovna suri 3.juunil 1880 tuberkuloosi. Elu lõpuaastail oli ta väga viletsa tervisega, olukorda halvendas ka avalik saladus abikaasa teisest perekonnast, kuhu sündisid lapsed juba Maria eluajal.

Kirjandus

• E. Radzinski, "Aleksander II", Varrak, 2005