Fideikomiss: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Fideikomiss''' ([[ladina keel]]es ''fidei commissium'' - ''usaldusväärsetesse kätesse jäetud'') olion valdusvorm, mille korral perekonnale kuulunud piiratud pärimis- ja omandiõigusegaeraõiguslik varainstitutsioon, üldjuhulkus [[pärandimõis]]aperekonnavara valdusõigus anti(enamasti tervikunamaa, sagelisamuti [[majoraatmõis]]anakinnisvara [[majoraadiõigus]]evõi ehkkapital) vanimaõigusekuulub kohaseltjagamatult lähimaleühe meessugulaseleperekonnaliikme (samavaldusse, sugulusastmekelle puhulkäsutusõigus ealiselton kõigepiiratud vanemale),ja millegakellel hoitipuudub mõisadvõõrandamisõigus. ühe perekonna valduses.
 
==Fideikomiss rooma õiguses==
Fideikomissmõisa ei võinud järgnevalt müüa, pantida ega võlgadega koormata ning pärandamisel jagada.
Fideikomissi mõiste on pärit [[rooma õigus]]est, kus see tähendas [[testament|testamendis]] sätestatud korraldust, millega pärandaja esitas pärijale palve anda või teha midagi kolmanda isiku heaks.
 
==Aadlisuguvõsa fideikomiss==
See oli levinud Läänemereprovintsides ja see võis koosneda ühest või enamast mõisast. Need moodustati lepingu või testamendiga, kusjuures [[Liivimaa]]l pidi [[Venemaa keiser|keiser]] fideikomissi asutamise kinnitama. Fideikomissi ei tohtinud võõrandada, hüpoteegivõlgadega koormata ja seda pärandati suguvõsasiseselt, reeglina [[majoraat|majoraadina]]. See tagas suguvõsale majandusliku, ühiskondliku ja poliitilise kaalu. Eestimaal asutati esimene fideikomiss [[1699]]. aastal ja Liivimaa Eesti osas [[1756]]. aastal. Fideikomissid kaotati 1919. aastal [[1919. aasta maareform|maaseadusega]].
 
==Vaata ka==