Karl Haushofer: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
4. rida:
==Eluloolist==
 
1887. aastal astus ta [[Baieri armee]]sse. Oli kaadrisõjaväelane. Lõpetas sõjaväeakadeemia ning [[1903]] aastast õpetas sõjakoolis [[sõjaajalugu]].<ref>Eberle ja Uhl 2006: 437</ref><ref>[[Henrik Eberle]], [[Matthias Uhl]], "[[Hitleri toimik. NKVD salajane ettekanne Jossif Stalinile, koostatud Hitleri isikliku adjutandi Otto Günsche ja kammerteener Heinz Linge ülekuulamise protokollide põhjal Moskvas 1948/1949]]", 2006, lk 439.</ref>
 
1908–1910 oli Haushofer vaatlejana [[Jaapani sõjavägi|Jaapani sõjaväe]] juures.<ref name="Eberle437">Eberle ja Uhl (2006:), lk 437.</ref>
 
[[Esimene Maailmasõda|I Maailmasõja]]s oli staabis, hiljem diviisiülem ja [[kindralmajor]].<ref>Eberle ja Uhl 2006: 437<name="Eberle437"/ref> Läks erru [[1919]].
 
==Mentorina==
15. rida:
==Õppejõuna==
 
Erialalt oli geograaf. [[1913]]. aastast [[filosoofiadoktor]]. Haushofer oli [[Müncheni Ülikool]]i geograafiaõppejõud. Geopoliitika Seltsi esimees. [[1921]]. aastast auprofessor ja 1933 korraline professor ja 1939 emeriitprofessor.<ref>Eberle ja Uhl 2006: 437.<name="Eberle437"/ref>
 
Haushoferi assistent Müncheni Ülikoolis oli hilisem Adolf Hitleri isiklik jurist [[Hans Frank]].<ref>Eberle ja Uhl (2006:), lk 420.</ref>
 
1934 kuni 1937 [[Saksa Akadeemia]] senaator.
31. rida:
Haushofer oli Hitlerile lojaalne ja tegi aeg-ajalt juudivastaseid märkusi, kuid tema juudivastasus polnud kuigi tugev: tema enese abikaasa oli pooleldi juut. Rassilisest ettemääratusest rohkem uskus ta [[sotsiaaldarvinism]]i. Haushofer ei astunud kunagi [[NSDAP]] liikmeks ja ütles välja oma lahkarvamusi parteiliiniga.
 
[[1941]]. aastast viibis ta korduvalt [[Gestapo]]s ülekuulamisel. 1944 oli lühikest aega vangistatud.<ref>Eberle ja Uhl 2006: 437.<name="Eberle437"/ref>
 
[[Fail:KarlHaushofer RudolfHess.jpg|pisi|Karl Haushofer ja [[Rudolf Hess]]]]
37. rida:
Haushofer oli lühikest aega [[Georgi Gurdžijev]]i õpilane, kelle juures ta õppis [[zen-budism]]i.
 
Haushoferi poeg [[Albrecht Haushofer]] ([[7. jaanuar]] [[1903]] [[München]] - [[2. aprill]] [[1945]] [[Berliin]]/mõrvati/<ref>Eberle ja Uhl (2006:), lk 436.</ref>) oli segatud [[20. juuli mäss]]ukatsesse ja hukati selle eest. Haushofer saadeti [[Dachau koonduslaager|Dachau koonduslaagrisse]], kus ta viibis 8 kuud, kuni kõik koonduslaagri vangid vabastati. Tema teine poeg [[Heinz Haushofer]] ja pojapoeg vangistati kaheks ja pooleks kuuks.
 
Kui [[1946]]. aastal ilmusid välisajakirjanduses süüdistused, mille kohaselt oli Haushofer vastutav natsionaalsotsialistide ekspansioonipoliitika eest, sooritas 76-aastane teadlane koos oma naisega enesetapu.