Redaktsioon: 17. detsember 2015, kell 15:04 redigeeri Juhan121 (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 48 848 muudatust P →‎Kirjandus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. oktoober 2017, kell 12:17 redigeeri eemalda Jantson (arutelu \| kaastöö) 121 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Ado Köstner''' ([[13. juuni]] [[1934]] [[Tallinn]] – [[13. oktoober]] [[1993]] [[Tallinn]]) oli eesti biokeemik, [[Tallinna Tehnikaülikool\|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] professor. == Haridus == TaAdo Köstner õppis aastatel [[1941]]–[[1948]] [[Tallinna Rahumäe Põhikool\|Tallinna 27. Mittetäielikus Keskkoolis]], lõpetas aastal [[1952]] hõbemedaliga [[Tallinna 10. Keskkool\|Nõmme Gümnaasium]]i ja aastal [[1957]] [[Tartu Ülikool\|Tartu Riikliku Ülikooli]] matemaatika-loodusteaduskonna keemiaosakonna orgaanilise keemia erialal ''cum laude''. Ta kaitses aastal [[1963]] TPI-s tehnikakandidaadi väitekirja, aastal [[1965]] sai ta dotsendiks. Aastal [[1980]] kaitses ta Moskva Toiduainetetööstuse Tehnoloogia Instituudis tehnikadoktori väitekirja, aastal [[1982]] sai ta professoriks. == Teaduskraad ja kutse == Ta töötas aastal [[1951]] Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeeriumi Teadusliku Uurimise kesklaboratooriumis laborandina; samas töötas ta ka ülikooli õppevaheaegadel. Aastatel [[1957]]–{{kas\|[[1958]]}} töötas ta Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu Ehitusmaterjalide Tööstuse Valitsuse Katsetehases vaneminsenerina.▼ Tehnikakandidaat [[1963]] (TPI]]); dotsent [[1967]]; tehnikadoktor [[1980]] ([[Moskva Toiduainetetööstuse Tehnoloogia Instituut]]); professor [[1982]]. == Teenistuskäik == Aastatel [[1958]]–[[1968]] töötas ta [[Tallinna Tehnikaülikool\|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] orgaanilise keemia kateedris assistendi ja vanemõpetajana. Aastatel [[1968]]–[[1982]] töötas ta orgaanilise keemia kateedris dotsendina (olles aastatel [[1971]]–[[1972]] vanemteaduriks). Aastatel [[1973]]–[[1983]] oli ta TPI toiduainete tehnoloogia kateedri juhataja, aastatel [[1982]]–[[1992]] oli ta biokeemia professor; aastatel [[1983]]–[[1992]] oli ta orgaanilise ja biokeemia kateedri juhataja ja professor (aastatel [[1990]]–[[1991]] oli ta biotehnoloogia laboratooriumi peateadur). Aastatel [[1992]]–[[1993]] oli ta keemiainstituudi biotehnoloogia erakorraline professor.▼ ▲TaAdo Köstner töötas aastal [[1951]] Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeeriumi Teadusliku Uurimise kesklaboratooriumis laborandina; samas töötas ta ka ülikooli õppevaheaegadel. Aastatel [[1957]]–{{kas\|[[~~1958~~1968]]}} töötas ta Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu Ehitusmaterjalide Tööstuse Valitsuse Katsetehases vaneminsenerina. ▲~~Aastatel~~[[TPIs\|TTÜs]] 1958–1993: aastatel [[1958]]–[[1968]] töötas ta ~~[[Tallinna Tehnikaülikool\|Tallinna Polütehnilise Instituudi]]~~ orgaanilise keemia kateedris assistendi ja vanemõpetajana. Aastatel [[1968]]–[[1982]] töötas ta orgaanilise keemia kateedris dotsendina (olles aastatel [[1971]]–[[1972]] vanemteaduriks). Aastatel [[1973]]–[[1983]] oli ta TPI toiduainete tehnoloogia kateedri juhataja, aastatel [[1982]]–[[1992]] oli ta biokeemia professor; aastatel [[1983]]–[[1992]] oli ta orgaanilise ja biokeemia kateedri juhataja ja professor (aastatel [[1990]]–[[1991]] oli ta biotehnoloogia laboratooriumi peateadur). Aastatel [[1992]]–[[1993]] oli ta keemiainstituudi biotehnoloogia erakorraline professor. == Teadustöö põhisuunad == Tema teadustöö põhisuundadeks põlevkivifenoolide koostis ja biotehnoloogia, ta oli inseneriensümoloogia uurimissuuna rajajaid; ta osales immobiliseeritud penitsilliini amidaasi kasutamisele baseeruva beetalaktaamsete antibiootikumide tootmise teaduslike aluste ja tehnoloogia loomisel. Ta oli tuntud rakendusensümoloogia uurimistöödega väljapool Eestit; tal olid teadussuhted kolleegidega Venemaal, Lätis, Leedus, Soomes, Suurbritannias ja mujal. Ta on avaldanud üle 170 publikatsiooni, tal oli 42 autoritunnistust. Tema juhendamisel kaitsti 1 doktoriväitekiri ja 17 kandidaadiväitekirja. == Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevus == TPI inseneriensümoloogia uurimisgrupi (hiljem biotehnolooga laboratoorium) rajaja ja teaduslik juhendaja 1971–90; korraldas 1974. a Tallinnas esimese inseneriensümoloogia sümpoosioni; osales biokeemikute maailmakongressidel; kuulus rahvusvaheliste konverentside korralduskomiteedesse; NSV Liidu TA Kunstliku Toidu ja Biotehnoloogia Teadusliku nõukogu, NSV Liidu Riikliku Teaduse ja Tehnika Komitee Peenkeemia nõukogu ja ajakirjade Analytical Letters ning Прикбиохимия и микробиология toimetuskolleegiumi liige; Eesti Biokeemia Seltsi Tallinna osakonna esimees. Tallinna Teadlaste Maja esimees, nõukogu ja diskussioonikomisjoni liige. Ado Köstner suri [[13. oktoober\|13. oktoobril]] [[1993]] [[Tallinn]]as ja ta maeti [[13. oktoober\|13. oktoobril]] [[1993]] [[Metsakalmistu]]le<ref>http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=Ado&filter_maetud_perenimi=K%C3%B6stner&action=maetud&popup=0&yldotsing=1&filter_maetud_kalmistu=</ref>. 19. rida ⟶ 28. rida: * [[1984]] NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näituse kuld- ja pronksmedal * [[1987]] Paul Kogermani nimeline mälestusmedal == Tema kohta == EE 2000, 14; ETBL 2005, 2; EMajBL 2003; Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tln, 1986, lk 277–278, 462–464; Tallinna Tehnikaülikooli professorid. Tln, 1993, lk 26; Vilu. R. Professor Ado Köstner – vedruga visionäär // Tallinna Tehnikaülikooli aastaraamat 2004, lk 297–299; Ling–Kreen, M. Ado Köstner – õpetaja ja kolleeg // Toit ja toitumine, 14. 2006, lk 46–49. == Viited ==

Ado Köstner: erinevus redaktsioonide vahel