Nõukogude Liidu sissetung Poolasse: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{vikinda}}{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2010}}
{{Sõjaline konflikt
[[Pilt:Second World War Europe.png|right|pisi|[[Kolmas Riik|Saksamaa]] ja [[NSV Liit]] ründasid koos Poolat [[1939]]. aasta septembris]]▼
| konflikt = NSV Liidu kallaletung Poolale
[[Pilt:MolotovRibbentropStalin.jpg|pisi|Molotov allkirjastab mittekallaletungilepingut Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Tema taga seisavad Ribbentrop ja Stalin.]]▼
| osa = [[Teine maailmasõda|Teisest maailmasõjast]] [[Poola Teises maailmasõjas|Poolas]]
| pilt =
| pildiallkiri =
| aeg = [[17. september]] – [[28. september]] [[1939]]
| koht = [[II Rzeczpospolita|Poola]]
| koordinaadid =
| kaart =
| laiuskraad =
| pikkuskraad =
| kaardisuurus =
| kaardiallkiri =
| ala =
| tulemus = Poola okupeerimine Saksamaa ja NSV Liidu poolt 1939–1941
| seis =
| osaline1 = [[Pilt:Flag of Poland (1928-1980).svg|25px]] [[II Rzeczpospolita|Poola]]
| osaline2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union (1923-1955).svg|25px]] [[NSV Liit]]
| osaline3 =
| väejuht1 = [[Pilt:Flag of Poland (1928-1980).svg|25px]] [[Józef Piłsudski]]
| väejuht2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union (1923-1955).svg|25px]] [[Jossif Stalin]]
| väejuht3 =
| jõud1 =
| jõud2 =
| jõud3 =
| kaotused1 =
| kaotused2 =
| kaotused3 =
| märkused =
}}
'''NSV Liidu kallaletung Poolale''' oli NSV Liidu Punaarmee invasioon Ida-Poolasse, vormiliselt sõda kuulutamata [[17. september|17. septembril]] [[1939]], peale [[Kolmas Riik|Saksamaa]] kallaletungi Poolale [[1. september|1. septembril]].
Saksamaa ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ühine sõjaline invasioon Poolasse oli kokku lepitud [[23. august]]il 1939 sõlmitud Saksamaa ja Nõukogude Liidu mittekallaletungilepingu, nn [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i salajases lisaprotokollis. ▼
{{Sisukord paremale}}
▲[[Pilt:Second World War Europe.png|right|pisi|[[Kolmas Riik|Saksamaa]] ja [[NSV Liit]] ründasid koos Poolat [[1939]]. aasta septembris]]
[[Pilt:Ribbentrop-Molotov-et.svg|pisi|left|[[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i salajase lisaprotokolli plaanitud ja tegelikud piirid Kesk-Euroopas aastatel 1939–1940.]]
▲Saksamaa ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ühine sõjaline invasioon Poolasse oli kokku lepitud [[23. august]]il 1939 sõlmitud Saksamaa ja Nõukogude Liidu mittekallaletungilepingu, nn [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i salajases lisaprotokollis. [[1. september|1. septembril]] oli [[Poola]]le kallale tunginud [[Kolmas Riik|Saksamaa]].
{{Vaata|Poola Teises maailmasõjas}}
▲[[Pilt:MolotovRibbentropStalin.jpg|pisi|left|Molotov allkirjastab mittekallaletungilepingut Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Tema taga seisavad Ribbentrop ja Stalin.]]
[[Pilt:Rzeczpospolita_1922.png|pisi|left|[[II Rzeczpospolita]] [[1922]]–[[1938]]]]
[[Pilt:Territorial_changes_of_Poland_1940.jpg|pisi|left|Poola territoorium 1940. aastal]]
17. septembri varahommikul kutsuti NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaati Poola suursaadik [[Wacław Grzybowski]] ja anti üle noot, mis õigustas Punaarmee sissetungi: Poola riik ja valitsus on lakanud olemast, Punaarmee peab kaitsma ohtu sattunud [[ukrainlased|ukraina]] ja [[valgevenelased|valgevene]] vennasrahvaid. Poola suursaadik keeldus nooti vastu võtmast, teatades, et seaduslik Poola valitsus asub Varssavis ja sõjavägi võitleb.
14. rida ⟶ 48. rida:
Poola valitsus lahkus maalt [[18. september|18. septembril]] ja Varssavi kapituleerus [[28. september|28. septembril]].
==Sõjategevuse käik==▼
Vastavalt Saksamaaga kokkulepitule tungisid Nõukogude Liidu väed 17. septembril Poola territooriumile, hõivates [[Lääne-Ukraina]] 8 piirkonda ([[Rivne oblast]], [[Ivano-Frankivski oblast]], [[Lvivi oblast]], [[Volõõnia oblast]], [[Tšernivtsi oblast]], [[Ternopili oblast]], [[Taga-Karpaatia]] ja [[Žitomõri oblast]], mis olid läinud [[II Rzeczpospolita|Poola]] riigi koosseisu pärast 1920. aasta [[Nõukogude-Poola sõda| sõda Nõukogude Venemaaga]]. Piirkonnad olid asustatud etniliste ukrainlastega, kes ka Poola riigi koosseisus ajal ei katkestanud võitlust Ukraina iseseisvuse eest [[OUN]]i juhtimisel.
[[Pilt:Spotkanie Sojuszników.jpg|thumb|Nõukogude Liidu ja [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] sõjaväeesindajate kohtumine, [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]is kokkulepitud [[Narew]]i, [[Vistula]] & [[San]]i jõe joonel]]
[[Pilt:Armia Czerwona,Wehrmacht 22.09.1939 wspólna parada.jpg|right|thumb|Võiduparaad Brestis 22. septembril 1939. Wehrmachti kindral [[Heinz Guderian]] ja Punaarmee brigaadikomandör [[Semjon Krivošein]]]]
==Invasioonijõud==
NSV Liit ründas Poolat Valgevene ja Ukraina rindel 21 laskur-, 13 ratsaväe- ja 16 soomusdiviisi ning 2 motolaskurbrigaadi jõududega, kuhu kuulus 700 000 sõjaväelast, 6000 raskerelva, 4500 tanki ja 4000 sõjalennukit.
Poolal oli vastu panna umbes 12 000 meest. Poola armee ülemjuhataja [[Edward Rydz-Śmigły]] andis käsu Punaarmeele vastupanu mitte osutada, aga käsk ei jõudnud igale poole kohale. Anti korraldus taanduda [[Rumeenia]]sse või [[Ungari]]sse.
▲==Sõjategevuse käik==
Ägedaimad võitlused Poola ja Punaarmee vahel toimusid rinde põhjaosas [[Lublin]]i lähistel. Saksa ja Nõukogude soomusbrigaadide ühine lahingutegevus algas juba 17. septembril Bresti juures.
17. septembril vallutasid Punaarmee väeosad [[Baranavičy]] ja [[Maładziečna]] raudteesõlme, 18. septembril [[Lida]], [[Navahrudak]]i, [[Slonim]]i.
27. rida ⟶ 66. rida:
28. septembril jõudis Punaarmee Saksamaaga kokku lepitud piirile. Viimane suurem kokkupõrge Poola ja Nõukogude vägede vahel oli [[Wytyczno lahing]] 1. oktoobril.
==Invasiooni tulemused==
Punaarmee sõjategevus kestis 12 päeva. Selle ajaga liiguti edasi 250–350 kilomeetrit ning võeti kontrolli alla 190 000 km², kus elas 12 miljonit inimest (võrdluseks – Eesti pindala on 45 228 km²). 1939. aasta oktoobri algul oli Nõukogude Liidul Poola vastu 2 421 300 meest, 5467 suurtükki, 6096 tanki ja 3727 lennukit.
NSV Liidu – Poola sõjas sai surma Poola poolel 3500 inimest, haavata sai ja teadmata kadunuks jäi 20 000 inimest. Nõukogude Liidu poolel oli 1475 surnut või kadunut.
| |||