Kaaliumtsüaniid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid |
|||
15. rida:
| nahk=Nahaga kokkupuutel surmav.
}}
'''Kaaliumtsüaniid''' (keemilise valemiga '''KCN'''; kõnekeeles ka '''tsüaankaalium''') on värvuseta, [[Veeslahustuvus|vees väga hästi lahustuv]] (41,7%, 25 °C) [[kristalne aine]]<ref name="TEA" />.
Kaaliumtsüaniidi peamised kasutusalad on [[kuld|kulla]] kaevandamine ja orgaaniliste ainete süntees, vähemal määral ka kullassepatööd.
28. rida:
Äge tsüaniidimürgistus tekitab kõigepealt nahapunetuse, sest koed ei saa verehapnikku kasutada. Kaaliumtsüaniid ja [[naatriumtsüaniid]] mõjuvad ühtemoodi. [[Mürgistus]]e [[sümptom]]id ilmnevad tavaliselt mõni minut pärast aine allaneelamist: kannatanu [[teadvusekaotus|kaotab teadvuse]] ning lõpuks saabub [[ajusurm]] [[ajuhüpoksia]] tagajärjel. Võib esineda [[krambid|krampe]].
Kaaliumtsüaniidi [[letaalne doos]] on 200–300 mg<ref
[[Grigori Rasputin]] elas koogile ja veinile lisatud kaaliumtsüaniidiga mürgitamise üle<ref name="eqlNM" />
[https://www.theguardian.com/science/blog/2017/jan/13/poisoned-shot-and-beaten-why-cyanide-may-have-failed-to-kill-rasputin Poisoned, shot and beaten: why cyanide alone may have failed to kill Rasputin], theguardian.com, vaadatud 27. septembril 2017.</ref> võib-olla sellepärast, et tema mao happesus oli ebatavaliselt madal<ref>John Emsley. ''The Elements of Murder: A History of Poison'', lk 73.</ref>.▼
Kaaliumtsüaniidi abil on tapetud või [[enesetapp|enesetapu]] teinud mitmed tuntud inimesed, sealhulgas [[Noor-Bosnia]] liikmed ja [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] tegelased [[Erwin Rommel]], [[Eva Braun]], [[Joseph Goebbels]], [[Heinrich Himmler]] ja [[Hermann Göring]], [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegsed [[Special Air Service]]'i agendid (spetsiaalsete [[enesetapupill]]ide abiga), [[Alan Turing]], [[Wallace Carothers]], [[Viktor Meyer]]<ref
Kutselised [[entomoloog]]id kasutavad kaaliumtsüaniidi surmamispurkides, sest putukad lämbuvad sellest lähtuvates sinihappe aurudes mõne sekundiga, nii et isegi väga õrnad isendid saavad minimaalselt kahjustada.
Kaaliumtsüaniidi saab kahjutuks teha [[vesinikperoksiid]]iga või [[naatriumhüpoklorit]]i lahusega. Nende abil hoitakse hoitakse ära sinihappe moodustumine<ref name="Ullmann" />:
: KCN + H<sub>2</sub>O<sub>2</sub> → [[kaaliumtsüanaat|KOCN]] + H<sub>2</sub>O
42. rida ⟶ 41. rida:
Kaaliumtsüaniidikapsleid on ajaloo jooksul korduvalt kasutatud inimesele surmava mürgistuse tekitamisel. [[Kaaliumtsüaniidikapslid]] olid [[Kolmas Riik|Saksamaal]] 1944. aastal umbes 30 mm pikkused ja läbimõõduga 10 mm. Kaaliumtsüaniidikapsli kest oli [[messing]]ist ja [[klaas]]kapslit kattis [[parafiin]]ikiht.
[[Surmav annus]] kaaliumtsüaniidi on 2,857 mg kehakaalu 1 kg kohta ([[Hans-Joachim Neumann|Neumann]] ja [[Henrik Eberle|Eberle]], 164:2013<ref
Kaaliumtsüniidikapsleid jagati [[Führerbunker|Hitleri punkris]] tõenäoliselt sõja viimastel päevadel. Kaaliumtsüaniidikapslid olid toimeaine erineva sisaldusega ja olenevalt au- või teenistusastmest jagati igale isikule 700–1000 mg kaaliumtsüaniidi.
[[Erwin Rommel]] (surmadaatum [[14. oktoober]] [[1944]]) oli Saksamaa sõjaväelane, [[kindralfeldmarssal]], kes lõpetas oma elu kaaliumtsüaniidiga.<ref name="thevintagenews" />
Kolmanda riigi propagandaminister [[Joseph Goebbels]] ja tema naine [[Magda Goebbels]] lasksid oma lapsed hukata kaaliumtsüaniidi abil.<ref name="thevintagenews" />
Ka [[Ludwig Stumpfegger]] suri kaaliumtsüaniidi läbi.
Saksamaa poliitik ja [[Schutzstaffel|SS]]-i juht [[Heinrich Himmler]] (surmadaatum [[23. mai]] [[1945]] [[Lüneburg]]) lõpetas oma elu sama kemikaali läbi.<ref name="thevintagenews" />
Riigimarssal [[Hermann Göring]] mõisteti [[Nürnbergi tribunal]]i otsusega [[poomissurm]]a. Ööl enne kohtuotsuse täideviimist, teiste allikate kohaselt tund enne poomisele viimist, hammustas ta suus katki kaaliumtsüaniidikapsli ja suri sekunditega.<ref
== Viited ==
{{
<ref name="TEA">[[TEA entsüklopeedia]] (e-väljaanne:
<ref name="Ullmann">Andreas Rubo, Raf Kellens, Jay Reddy, Joshua Wooten, Wolfgang Hasenpusch "Alkali Metal Cyanides" in Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry 2006 Wiley-VCH, Weinheim, Germany. {{doi|10.1002/14356007.i01_i01}}</ref>
<ref name="thevintagenews">[https://www.thevintagenews.com/2017/05/23/the-usage-of-cyanide-pills-in-history/ The usage of cyanide pills in history] www.thevintagenews.com</ref>
<ref name="29Tyx">John Harris Trestrail III. ''Criminal Poisoning - Investigational Guide for Law Enforcement, Toxicologists, Forensic Scientists, and Attorneys'', 2. trükk, lk 119.</ref>
▲<ref name="eqlNM">Kathryn Harkup. [https://www.theguardian.com/science/blog/2017/jan/13/poisoned-shot-and-beaten-why-cyanide-may-have-failed-to-kill-rasputin Poisoned, shot and beaten: why cyanide alone may have failed to kill Rasputin], theguardian.com, vaadatud 27. septembril 2017.</ref>
<ref name="PttEN">John Emsley. ''The Elements of Murder: A History of Poison'', lk 73.</ref>
<ref name="82YlQ">[http://listverse.com/2007/10/07/top-10-scientists-who-committed-suicide/ Top 10 Scientists Who Committed Suicide], listverse.com</ref>
<ref name="Bc5lK">[[Hans-Joachim Neumann]]i ja [[Henrik Eberle]], "[[Kas Hitler oli haige? Lõppdiagnoos]]", 2013</ref>
<ref name="JTEfL">Julian Borger, ''[https://www.theguardian.com/world/2005/feb/08/usa.secondworldwar US guard tells how Nazi girlfriend duped him into helping Goering evade hangman]'', 8. veebruar 2005, veebiversioon (vaadatud 27. septembril 2017) <small>inglise keeles</small></ref>
}}
| |||