Kaaliumtsüaniid

keemiline ühend

Kaaliumtsüaniid (keemilise valemiga KCN; kõnekeeles ka tsüaankaalium) on värvuseta, vees väga hästi lahustuv (41,7%, 25 °C) kristalne aine[1].

Kaaliumtsüaniid
Kaaliumtsüaniid
Üldised omadused
Keemiline valem KCN
Välimus valge tahke kristall
Füüsikalised omadused
Molekuli mass 65,12 amü
Sulamistemperatuur 907,65 K (634,5 °C)
Keemistemperatuur 1898,15 K (1625 °C)
Tihedus 1,52 kg/m³
Lahustuvus vees:
71,6 g/100 ml (25 °C)
100 g/100 ml (100 °C)
Ohutus
Suukaudne manustamine neelamisel või sissehingamisel surmav
Nahk nahaga kokkupuutel surmav
Kasutatakse SI-süsteemi ühikuid. Kui pole teisiti öeldud, eeldatakse normaaltingimusi.

Kaaliumtsüaniidi peamised kasutusalad on kulla kaevandamine ja orgaaniliste ainete süntees, vähemal määral ka kullassepatööd.

Kaaliumtsüaniid, näiteks kapslites, leiab rakendust nii pealesunnitud kui ka vabatahtlike enesetappude sooritamisel.

Mürgisus muuda

  Pikemalt artiklis Tsüaniidimürgistus

Kaaliumtsüaniid on tugev rakuhingamise inhibiitor, mis toimib mitokondrite tsütokroomoksüdaasile, blokeerides oksüdatiivse fosforüülumise. Nii ei saa organism toitainete oksüdeerimise abil energiat toota. Anaeroobse ainevahetuse tõttu tekib piimhappeatsidoos.

Kaaliumtsüaniid eraldab hüdrolüüsil või reaktsioonil happega mõrumandlilõhnalist sinihapet.

Äge tsüaniidimürgistus tekitab kõigepealt nahapunetuse, sest koed ei saa verehapnikku kasutada. Kaaliumtsüaniid ja naatriumtsüaniid mõjuvad ühtemoodi. Mürgistuse sümptomid ilmnevad tavaliselt mõni minut pärast aine allaneelamist: kannatanu kaotab teadvuse ning lõpuks saabub ajusurm ajuhüpoksia tagajärjel. Võib esineda krampe.

Kaaliumtsüaniidi letaalne doos on 200–300 mg[2]. Aine mürgisus pärast allaneelamist sõltub mao happesusest, sest selleks, et tekiks surmav sinihape, peab kaaliumtsüaniid reageerima mõne happega. Grigori Rasputin elas koogile ja veinile lisatud kaaliumtsüaniidiga mürgitamise üle[3] võib-olla sellepärast, et tema mao happesus oli ebatavaliselt väike[4].

Kaaliumtsüaniidi abil on tapetud või enesetapu teinud mitmed tuntud inimesed, sealhulgas Noor-Bosnia liikmed ja Kolmanda Riigi tegelased Adolf Hitler[5], Erwin Rommel, Eva Braun, Joseph Goebbels, Heinrich Himmler ja Hermann Göring, Teise maailmasõja aegsed Special Air Service'i agendid (spetsiaalsete enesetapupillide abiga), Alan Turing, Wallace Carothers, Viktor Meyer[6], Peoples Temple'i enesetaputegijad, Gustav Wied, Rajiv Gandhi mõrva korraldanud LTTE liikmed ja Jason Altom.

Kaaliumtsüaniidi on kasutatud ka hukkamisvahendina, sealhulgas ka Eestis.[7]

Kutselised entomoloogid kasutavad kaaliumtsüaniidi surmamispurkides. Putukad surevad sellises purgis kaaliumtsüaniidist eralduva sinihappegaasi tõttu kiiresti ja kristalliline tsüaniid säilib purgis aastaid.[8]

Kaaliumtsüaniidi saab kahjutuks teha vesinikperoksiidiga või naatriumhüpokloriti lahusega. Nende abil hoitakse ära sinihappe moodustumine[9]:

KCN + H2O2KOCN + H2O

Kaaliumtsüaniidi kasutamine Teise maailmasõja ajal Saksamaal muuda

Kaaliumtsüaniidikapsleid on ajaloo jooksul korduvalt kasutatud inimesele surmava mürgistuse tekitamisel. Kaaliumtsüaniidikapslid olid Saksamaal 1944. aastal umbes 30 mm pikkused ja läbimõõduga 10 mm. Kaaliumtsüaniidikapsli kest oli messingist ja klaaskapslit kattis parafiinikiht.

Surmav annus kaaliumtsüaniidi on 2,857 mg kehakaalu 1 kg kohta (Neumann ja Eberle, 164:2013[10]).

Kaaliumtsüniidikapsleid jagati Hitleri punkris tõenäoliselt sõja viimastel päevadel. Kaaliumtsüaniidikapslid olid toimeaine erineva sisaldusega ja olenevalt au- või teenistusastmest jagati igale isikule 700–1000 mg kaaliumtsüaniidi.

Erwin Rommel (surnud 14. oktoobril 1944) oli Saksamaa sõjaväelane, kindralfeldmarssal, kes lõpetas oma elu kaaliumtsüaniidiga.[11]

Kolmanda riigi propagandaminister Joseph Goebbels ja tema naine Magda Goebbels lasksid oma lapsed surmata 1. mail 1945 kaaliumtsüaniidi abil, ema lasi pärast kella viit oma lastele kakaod pakkuda, millesse oli segatud unerohtu. SS-laste hambaarst Helmut Kunz tegi neile morfiinisüsti. Kui lapsed olid sügavalt uinunud, murdis Hitleri saatearst Ludwig Stumpfegger (11. juuli 1910 München – 2. mai 1945) kaaliumtsüaniidi ampullidel tipud maha ning tilgutas surmava vedeliku lastele suhu.[11][12]

Ka Ludwig Stumpfegger suri kaaliumtsüaniidi läbi.

Saksamaa poliitik ja SS-i juht Heinrich Himmler (surnud 23. mail 1945 Lüneburgis) lõpetas oma elu sama mürgiga.[11]

Riigimarssal Hermann Göring mõisteti Nürnbergi tribunali otsusega poomissurma. Ööl enne kohtuotsuse täideviimist, teiste allikate kohaselt tund enne poomisele viimist, hammustas ta suus katki kaaliumtsüaniidikapsli ja suri sekunditega.[13]

Viited muuda

  1. TEA entsüklopeedia (e-väljaanne: (vaadatud 02.12.2012))
  2. John Harris Trestrail III. Criminal Poisoning - Investigational Guide for Law Enforcement, Toxicologists, Forensic Scientists, and Attorneys, 2. trükk, lk 119.
  3. Kathryn Harkup. Poisoned, shot and beaten: why cyanide alone may have failed to kill Rasputin, theguardian.com, vaadatud 27. septembril 2017.
  4. John Emsley. The Elements of Murder: A History of Poison, lk 73.
  5. ("Hitler put an end to his own, and the world’s, misery, with a bullet from a Walther automatic fired into his right temple on the afternoon of April 30, 1945. He simultaneously crunched a phial of cyanide between his teeth.", Irving, 66:1983,"The Secret Diaries of Hitler's Doctor",(1983) ISBN 0-02-558250-X)
  6. Top 10 Scientists Who Committed Suicide, listverse.com
  7. "Ülikool uurib Võigemasti laipa. Isa ei huwitunud poja matmisest". Uudisleht nr 132, 27. august 1935. Lk 3
  8. Paulson, Gregory S. "Handbook to the Construction and Use of Insect Collection and Rearing Devices", lk 91.
  9. Andreas Rubo, Raf Kellens, Jay Reddy, Joshua Wooten, Wolfgang Hasenpusch "Alkali Metal Cyanides" in Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry 2006 Wiley-VCH, Weinheim, Germany. DOI:10.1002/14356007.i01_i01
  10. Hans-Joachim Neumanni ja Henrik Eberle, "Kas Hitler oli haige? Lõppdiagnoos", 2013
  11. 11,0 11,1 11,2 The usage of cyanide pills in history www.thevintagenews.com
  12. Dieter Wunderlich. Göring ja Goebbels : paralleelelulood. Tallinn, 2006, lk. 73, 74, 226
  13. Julian Borger, US guard tells how Nazi girlfriend duped him into helping Goering evade hangman, 8. veebruar 2005, veebiversioon (vaadatud 27. septembril 2017) inglise keeles

Välislingid muuda