Holodomor: erinevus redaktsioonide vahel

'''''Golodomor''''' ehk '''[[näljahäda]]''' (ka ''holodomor''; [[ukraina keel]]es ''Голодомор'', "''голод''" – tõlkes 'nälg'; "''мор''" – vananenud tähenduses 'epideemia', 'taud' ) oli [[Ukraina]]s 1930. aastatel toime pandud [[NSVL|Nõukogude Liidu]] [[Punane terror|terror]], mille eesmärk oli klassivõõra ("kulakute" ja natsionalistiliku jms) elemendi kahjutuks tegemine ja erapõllumajanduse väljasuretamine ning soov sundida allesjäänuid [[kolhoos]]idesse astuma.

Tööliste ja kommunistide relvastatud [[toitlustussalk|toitlussalgad]] korjasid varumisplaanide alusel vilja. 25 000 Ukraina külast suutsid riiklikku teraviljaplaani täita vaid [http://news.bigmir.net/ukraine/775983-Bi-bi-si-10-faktov-o-Golodomore 1500 küla]. Täitmata normi katteks lubati karistussalklastel algul võtta lihasaadusi ja kartuleid, hiljem ka teisi säilitamiseks ladustatud toiduaineid. Peredelt võeti ära ka seemnevili. Teravili suunati [http://www.russ.ru/pole/Golodomor-nacionalizaciya-tragedii Ukraina tööstuskeskustesse] ([[Donbass]],[[Kiiev]], [[Zaporižžja]]), et toita töölisklassi. Suurlinnadest saadetud tšekistid korjasid/konfiskeerisid 1933. aastal Ukraina küladest kohalike haldusorganite raamatupidamisega seotud dokumendid ning sündide ja surmade registrid. Välismaalastel keelati näljahäda jäädvustada, et maailma ei imbuks materjale, mis võiksid NSV Liitu kompromiteerida. NSV Liit ja tema järglane Venemaa ei ole golodomori''golodomor''<nowiki/>'i tunnistanud riikliku poliitikana, vaid looduslike, majanduslike ja poliitiliste asjaolude kokkusattumusena.

''Golodomor'' oli ideoloogiliselt suunatud "natsionalistliku" Ukraina ja ukrainlaste vastu, mis toimis mitmes eluvaldkonnas nagu kolme lainena. Esimene oli aastail 1921–1923, teine laine 1932–1933, milles erinevail andmeil hukkus kuni 7 miljonit inimest. Kolmas näljahäda tuli pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]. Sõjast laostunud põllumajanduses oli vähenenud teravilja külvipind. Erinevais Ukraina osades oli ebasoodne ilmastik: rahe, üleujutus ja kuivus. Eriti põuane oli 1946. aasta. 1946–1947 suri Ukraina 16 oblastis ligi 800 000 inimest. Samas said Nõukogude Liidult tasuta abi [http://mk.archives.gov.ua/pubonsite/93-pubgolod4647.html Prantsusmaa, Bulgaaria, Tšehhoslovakkia, Poola ja Rumeenia] – kokku 105 000 tonni teravilja. 1947. aasta teraviljakülviks anti Ukrainale 2,3 miljonit tonni seemnevilja.

või võimalusel kodunt lahkuda. Ukraina Riikliku Julgeoleku (OGPU) poliitosakonna salastatud aruandest [http://www.rusarchives.ru/publication/golod.shtml#(33) 8.02.1933] nähtub, et 1932. aasta detsembris ja 1933. aasta jaanuaris lahkus kodudest 85 217 inimest (rahvuse tunnus näitamata). Pole teada, kui palju inimesi emigreerus (Poola, USA jne), kui palju suri nälga. Inimeste surma põhjustasid kurnatus, alatoitumus, haigestumine surrogaatide söömisel, nakkushaigused (plekiline tüüfus, malaaria),toiduks kasutatava vilja halb kvaliteet, mis kolhoosidesse mitte astujad olid mulla alla ära peitnud. Avalikku statistikat peeti haigestumiste kohta. 1933. aastal suri Ukrainas malaariasse 100 000 – 200 000 inimest. Ukraina3 rahvamiljoni 3-miljonilistukrainlase kadumist kinnitab kindlalt NSV Liidu riiklik statistika.

Ukrainas on kuulutatud [[29. oktoober]] [[1933]] [[Rahvusliku leina ja protesti päev]]aks. 28. novembril 2006 kuulutas Ukraina Ülemraada Golodomori''golodomor''<nowiki/>'i rahvuslikuks genotsiidiks.

Rahvusvaheliselt pole Ukrainas toimunut genotsiidiks kinnitatud. [[ÜRO]] keeldus (11.07.2008) Venemaa nõudel küsimust selles tähenduses arutlusele võtmast. Põhjendatakse, et teravilja kasvuks ebasoodus ilmastik oli ka mitmetes teistes Venemaa piirkondades. Mitte ainult Ukraina, vaid ka Venemaa [http://www.russ.ru/pole/Golodomor-nacionalizaciya-tragedii mustmulla aladel]: Kurski, Voroneži, Belgorodi oblastites oli Näljahäda. Samuti on teada, et kolmekümnendatel suri inimesi nälga veel [http://usenet.su/showthread.php/891891-Про-голод-в-Польше-и-Румынии-в-1932-33?s=2b47cbfc3c8dca379bf2b45af0838e33 Lääne-Ukrainas], mis ei olnud nõukogude võimu, vaid Rumeenia ja Poola riigi alal. Inimesed surid Ukrainas mitte tulenevalt rahvusest vaid elukohast, kus toimis vägivaldne Nõukogude Liidu põllumajanduse kollektiviseerimispoliitika. Umbes [http://news.bigmir.net/ukraine/775983-Bi-bi-si-10-faktov-o-Golodomore 81% näljahädas surnutest olid ukrainlased, venelasi oli 4,5%. Ohvrite hulgas oli ka palju bulgaarlasi, ungarlasi, juute, poolakaid ja valgevenelasi.] Ukraina näljahäda arutelul Euroopa parlamendis (oktoober, 2008) tõdesid mitmed parlamendiliikmed, et nälga surid miljonid eri rahvustest inimesed, sh ukrainlased, venelased, kasahhid, juudid, sakslased, valgevenelased, tatarlased ja paljud teised.

ehk '''3,9 mln''' inimese surma – ka mõned teiste riikide poliitikud ning mitmed meediaväljaanded. Samas tõid Juštšenko poliitilised vastased välja tänase genotsiidi esinemise, viidates, et Ukraina iseseisvumise ajal on rahva arv vähenenud 6 miljoni inimese võrra ja suurenenud invaliidide arv, mis [http://za.zubr.in.ua/2009/02/21/2511/ 5,2% elanikkonnast] ning soovitasid presidenti Golodomorisagedase ausammaste''golodomor''<nowiki/>'i mälestussammaste rohke avamise asemel enam tähelepanu pöörama rahva tervise parandamisele. Ukraina venevastased ja partei „Meie Ukraina” (ukr. „Наша Україна”) poliitikud kavandasid nõuda Venemaalt 10–13 triljonit dollarit, kui ÜRO tunnistab Golodomori''golodomor''<nowiki/>'i genotsiidiks. Pärast ÜRO ebasobivat otsust hüvitisesthüvitisenõudest loobuti. Kui Euroopa Parlament oli vastu võtnud resolutsiooni, millega ''golodomor'' tunnustati inimsuse vastaseksinimsusevastaseks kuriteoks, autasustas Ukraina president Viktor Juštšenko sakslasest Euroopa Parlamendi presidenti Hans-Gert Pötteringi ordeniga. Ent golodomori''golodomor''<nowiki/>'i ei nimetatud genotsiidiks. Oma hoiakut golodomori''golodomor''<nowiki/>'i väljendas Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, kes keeldus Ukraina-visiidil külastamast 1932.–1933. aasta suure näljahäda, Golodomori''golodomor''<nowiki/>'i ohvrite memoriaali Kiievis, mis oli tavaliselt kõigi Ukrainat külastavate riigipeade väisangute programmis. Ka [http://obozrevatel.com/news/2008/9/27/260275.htm Iisraeli] suursaadik proua Kalay-Kleitmani on Ukrainas olles nentinud, et Iisrael ei saa tunnistada golodomorit''golodomor''<nowiki/>'i etnilise genotsiidi aktina. 2008. aasta aprillis, sedastas [[Aleksandr Solženitsõn]], et KubaaniKubani ja Ukraina 1932–19331932.–1933. aasta sündmuste juhtimisestjuhtimises osales kommunistliku partei ladvikus ka palju ukrainlasi, kuid kellelgi ei tekkinud arvamust, nagu vägivald oleks suunatud just nimelt ukrainlaste vastu, provokatiivne hädakisa "genotsiid" on tekitatud aastakümneid hiljem.

13. jaanuaril 2010 [http://ria.ru/society/20100114/204446059.html#ixzz2sY0Mi9ED%20%20 mõistis [[Kiiev<nowiki>]]</nowiki>i apellatsioonikohus] 1932.–1933. aasta kuritegudes süüdi [[NLKP]] peasekretäri [[Jossif Stalin]]i ja ridahulga teisi kompartei tippjuhte ( [[Vjatšeslav Molotov]],[[Lazar Kaganovitš]], Stanislav Kosior, VlasVlass Tšubar, Mendel Hatajevitš, Pjotr Postišev). ''KohtuekspertiisiKohtuekspertiisiga käigus tuvastati, et näljahädas hukkus [http://ria.ru/society/20100114/204446059.html#ixzz2sY0Mi9ED%20%20 39410003 941 000 inimest].''