Tšehhoslovakkia: erinevus redaktsioonide vahel

{{vaata|Tšehhoslovakkia Teises maailmasõjas}}, ''[[Müncheni konverents]], [[Müncheni kokkulepe]]''

Pärast autonoomia nõudmist sudeedisakslaste poolt 1938. aastal kutsus [[Edvard Beneš]] 400 000 meest lippude alla ja kehtestas Sudeedimaal sõjaseaduse. Kuna keegi soovinud Euroopa sõda, liideti Müncheni lepingu alusel saksa, ungari ja poola alad emamaaga, mille järel Beneš tagasi astus ja asendati Emil Hachaga.

[[14. märts]]il [[1939]] kuulutas Slovakkia end iseseisvaks ja selle iseseisvustTšehhimaast tunnustasidsai paljud maailma riigid, sealhulgasSaksa [[Eestiprotektoraat]], [[Hiina]], [[Hispaania]], [[Itaalia]], [[Jaapan]], [[Leedu]], NSV Liit, Rumeenia, [[Šveits]]Böömimaa ja [[Vatikan]].Määrimaa Tšehhimaast sai Saksa [[protektoraatRiigiprotektoraat]]. Riik, mille sõjatööstuses oli rakendatud 130 000 inimest ja mis andis 1938. aastal 25% maailma relvaekspordist, kukkus kokku nagu kaardimajake<ref name="UxPa8" />.

Tšehhoslovakkia [[eksiilvalitsus]] tegutses aga [[London]]is, ja seda juhtis riigi viimane juht [[Edvard Beneš]], eksiilvalitsust tunnustasid [[Suurbritannia]], [[USA]] ja teised liitlased, pärast Saksamaa sissetungi Venemaale ka NSV Liit. 8 miljonist tšehhist sõdisid oma riigi taastamise nimel 36 000 meest, slovakid enam-vähem üksmeelselt Saksa poolel. Pärast sõda mõrvati [[Tšehhi põrgu]]s üle 200 000 Saksamaa ja selle liitlaste sõduri, Sudeedimaalt küüditati üle 3 miljoni sakslase<ref name="UxPa8" />. Pärast Teist maailmasõda Tšehhoslovakkia taastati.