Kiievi-Vene: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
89. rida:
Vladimir Suur tegi Kiievi-Vene riigi juhina sõjakäike [[Vjatka]]maale, leedulaste, [[radimitšid]]e ja [[bolgarid|bolgarite]] maadele. Sõjakäiguga 981. aastal Tšerveni ja [[Przemyśl]]i, vallutas ta alad [[Poola kuningriik|Poola kuningriigilt]] ning liitis Kiievi-Vene riigiga. Kaitseks [[Must meri|Musta mere]] ääres asunud [[petšeneegid]]e eest ehitas kaitserajatised.
Vladimir Suure, hiljem nimetatud Vladimir Püha ajal toimus ka Konstantinoopolist õigeusu vastuvõtmine (988). Bütsantsil olid Musta mere põhjakallasteni laienenud Kiievi-Venega vastuolulised suhted. [[Bütsantsi keiser|Bütsantsi keisri]] [[Basileios II]] kasutas poliitiliste eesmärkide saavutamiseks oma eelkäijate taktikat – rahva [[ristimine|ristimist]] õigeusku. Kiievi-Vene ja Bütsantsi suhted paranesid oluliselt [[Vladimir Suur|suurvürst Vladimiri]] ja Basileios II õe Anna abiellumisel 988. aastal ning russide ristiusku pööramisega.
{{Vaata|Bütsants#Suhted Kiievi-Venega}}
Vladimir Svjatoslavitši surma järel (1015) aga tekkis tema järglaste vahel võimuvõitlus, millesse [[Kiievi sõjakäik (1018)|sekkus]] [[1018]] Vladimiri poja äi [[Poola kuningas]] [[Bolesław I Chrobry]].
| |||