Idarinne (Teine maailmasõda): erinevus redaktsioonide vahel

Nii tekkisvalmis 1940. aasta kevadsuvel plaan [[Barbarossa plaan]] – Saksamaa-poolne ennetav rünnakuplaan Nõukogude Liidu vastu, et hoida ära Nõukogude Liidu kavandatav esmarünnak Saksamaa vastu. Nii see juhtuski – [[22. juuni]]l [[1941]] tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule, ennetades arvatavat Nõukogude Liidu rünnakut Saksamaa vastu umbes kahe nädala võrra. OletatavPunaarmee teoreetilineoletatav Punaarmeeteoreetiline rünnakupäev [[Päev "M"]] oli 6. juuli 1941.

Sakslaste rünnakut saatis kohe edu. Nad murdsid läbi Nõukogude Liidu läänepiiril olevatest vägedest ning liikusid kiirelt edasi loode, lääne ja edela suunal. [[Väegrupp Nord]] väed tungisid 24. juunil [[Leedu NSV]] ja [[Valgevene NSV]] aladele ning hõivasid [[Vilnius]]e ja [[Kaunas]]e. Juuli alguseks olid Saksa [[Väegruppväegrupp Mitte]] väed piiril asunud kaitsjad purustanud, vallutanud piirikindlustused [[Brest (Valgevene)|Brest]]is ja [[Minsk]]i ([[28. juuni]]l) ning Minskist läänes kolm Nõukogude armeed (3., 4. ja 10. armee) ümber piiranud ning ületanud [[Daugava]] ja [[Dnepr]]i jõe, mis olid Nõukogude Liidu teiseks strateegiliseks kaitseliiniks. Pärast jõgede ületamist murdsid väegruppide Nord ja Mitte soomusväed sügavale Balti riikide territooriumile Leningradi suunal ja Smolenski lähistele Moskva suunal. Lõunas liikus väegrupp Süd raskeid lahinguid pidades [[Kiiev]]i poole ning Saksa ja Rumeenia väed sisenesid MoldovasseMoldaavia NSV-sse ja ohustasid Odessat.

Punaarmee vahetultVahetult Nõukogude Liidu ja Saksamaa piiril asunud Punaarmee esimeses ešelonis olnud 170 diviisist purustati täielikult1941. aasta juuli 1941 keskpaigaks (kolme nädalaga) täielikult 28 diviisi. 70 diviisi kaotasid oma koosseisust ja tehnikast üle 50%. Eriti suuri kaotusi kandsid [[Läänerinne (Punaarmee)|Läänerinde]] väed, kuhu kuulus 24 purustatud diviisi 28-st. Selle rinde ülejäänud 20 diviisi olid kaotanud 50–90% oma koosseisudest ja tehnikast<ref name="ReferenceA">Димитрий Хмельницлий "Ледакол из "Аквариума"", Яуза-пресс, Москва 2007 ISBN 9785903339471 lk 264</ref>.

PurustadesOlles purustanud sõja esimeste nädalate jooksul tohutud Nõukogude väeüksused, langes Saksamaa arhiivide andmetel esimestel sõjakuudel vangi 3,9–4,2 miljonit punaarmeelast<ref name="ReferenceA"/>.

1941. aasta lõpuks oli Punaarmee kaotanud kogukõik oma esimese ešeloni väed, mis olid hästi välja õpetatud ja komplekteeritud parima [[ohvitseridohvitser]]ekaadrigaidekaadriga.

1941. aastal liikusid Saksa väed edasi Idaida suunas keskmiselt 25–35&nbsp;km päevas, kirde suunas 25–30&nbsp;km päevas, kagu suunas 16–20&nbsp;km päevas.

Saksamaa sõjalised kaotused samal ajaperioodil olid 40% tanketankidest (sellest lahingukaotused 20%), 900 lennukit, 4 [[miinitõrjelaev]]a, 2 torpeedokaatrit ja 1 hävitaja [[Läänemeri|Läänemerel]], umbes 100 000 sõdurit ja ohvitseri langenute ja haavatutena ning 27 teadmata kadunut<ref>Димитрий Хмельницлий "Ледакол из "Аквариума"", Яуза-пресс, Москва 2007 ISBN 9785903339471 lk 265</ref>.

Kuna ei Nõukogude Liit ega ka Saksamaa ei olnud kumbki valmistunud kaitseks, vaid ainult ründeks, sai tohutu eelise 1941. aasta suvel see, kes ründas esimesena. Seepärast [[Saksa okupatsioon NSV Liidus|hõivas Saksamaa suure osa NSV Liidu]] Euroopa-osast, [[Sõjategevus Eestis 1941. aastal|sealhulgas ka Baltimaad]] ja okupeeris alad.

{{Vaata|Saksa okupatsioon Eestis 1941-19441941–1944}}'', ''[[Saksa okupatsioon Lätis 1941-19441941–1944|Lätis]], [[Saksa okupatsioon Leedus 1941-19441941–1944|Leedus]], [[Saksa okupatsioon Valgevenes 1941-19441941–1944|Valgevenes]], [[Saksa okupatsioon Ukrainas 1941-19441941–1944|Ukrainas]], [[Kindralkubermang]]''

Operatsiooni Barbarossa teises faasis juuli lõpus ja augusti alguses kihutas Saksa väegrupp Nord läbi Läti ja Eesti Leningradi[[Leningrad]]i poole, vallutas [[Pihkva]] ning liikus edasi [[Luga]] ja Novgorodi[[Novgorod]]i suunas. Samal ajal alustas väegrupp Süd kuuajalist (10. juuli-10juuli–10. september) lahingut [[Smolenski lahing|Smolensk]]i pärast. Rasketes lahingutes piiras väegrupp osaliselt ümber kolm Nõukogude armeed (16., 19., ja 20. armee) ning lõi tagasi järjest tugevnevad ja meeleheitlikumad Punaarmee vasturünnakud, mis püüdsid linna pärast võitlevate vägede olukorda parandada. Väegrupp Süd jätkas oma edasitungi Kiievi suunas, purustades [[Umani lahing|Uman]]i regioonis kaks Nõukogude armeed (6. ja 12. armee) ning blokeerides [[Odessa lahing|Odessa]]. Augusti lõpus käskis Hitler ajutiselt katkestada edasitungi Moskvale ja Leningradile ning selle asemel rünnata ja elimineerida Kiievit ja Ukrainat kaitsvad Punaarmee osad.

Saksamaa rünnakutempo rauges alles 1941. aasta teisel poolel, kui põrkuti kokku Punaarmee teise ja kolmanda ešeloni vägedega, kellemille olemasolust Saksa luurel aimugi ei olnud<ref>Viktor Suvorov "Jäälõhkuja" Olion, Tallinn 2000, ISBN 9985661648 lk 59</ref>. Raskusi tekitas ka karm talv. Sellises olukorras sõdimiseks puudus Saksa armeel vastav varustus ja tehnilised vahendid.