Alulinn: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib muistsest linnusest Virumaal; Alulinnaks on nimetatud ka Läti linna [[Alūksne]]t}}
 
'''Alulinn''' (allikates ka Alolinn) oli kunagine [[linnus]], mille ase on [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]] [[soosaar]]el [[Aa]] küla territooriumil [[Aa mõis]]asta 2südamest umbes 1,75 [[Kilomeeter|km]] [[kagu]] pool, [[Tallinna–Narva maantee]]st 1umbes km600 [[Meeter|m]] [[lõuna]] pool.
 
See oli [[soolinnus]] [[Askälä kihelkond|Askälä]] ja [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]] [[muinaskihelkond|kihelkonna]] piiril. Tegemist on [[Virumaa]] kõige idapoolsema teadaoleva muinaslinnusega.
17. rida:
 
Linnuse vanus pole teada.
 
==Ohvrikoht==
{{Vaata| Alulinna sooleid}}
 
Alulinna lähedal soos oli [[ohvrikoht]], kust [[1869]] leiti [[raud|rauast]] esemeid: 50 [[odaots]]a, üle 20 [[sirp|sirbi]], [[õõskirves|õõskirveid]], [[silmaga kirves|silmaga kirveid]], [[mõõk]]ade tükke ja muud (kokku üle 90 eseme). Leiud pärinevad põhiliselt [[vanem rauaaeg|vanemast rauaajast]] (aastatuhandevahetusest ja ka hilisemast ajast).
 
==Kreutzwaldi kirjeldus==
 
Kreutzwald esitas ajakirjas [[Inland]] ([[1838]], nr 36, veerg 583) järgmise kirjelduse (tõlge saksa keelest):
 
30. rida ⟶ 24. rida:
 
Aa mõisa piirialal, Lüganuse kihelkonnas Alutagusel, umbes kolme versta kaugusel mererannast ja ühe versta kaugusel Peterburi maanteest, on väike soo, mille sambla ja mõne kääbuskuusega kaetud, rändaja astumise all sügavale sisse vajuv pind keskpaiga poole pisut kõrgeneb ning paistab taimkatte suurema mitmekesisusega ühtlasi viitavat pinnase muutunud iseloomule. See kõrgendik on – kummaline küll – jäänused igivanast linnusest, mis moodustab pikliku nelinurga pikkusega 70 sülda, laiusega 35 sülda ja kõrgusega 3 kuni 4 jalga. Müür ise, mida kõikjal katab muru ja kohati põõsad, sarnaneb esmapilgul pigem künkataolisele kõrgendikule kui inimeste kätetööle; kui aga seda täpsemalt uurida, saab nähtavaks korrapärane konstruktsioon paest, graniidist ja samblast – asjaolu, mis tõestab, et varemed pärinevad selle maa põliselanikelt, sest sakslased kasutasid oma ehitistes teatavasti mörti. Kui võrrelda varemete asukohta (vana kaardi järgi täpselt Virumaa ja Alutaguse vaheline piir) tema nimega, mis rahvasuus tänini elab: ''Alolinn'', siis ilmneb, et nähtavasti andis see koht nime Alutaguse maakonnale (eesti keeles ''Alotagusemaa'' 'Alo tagune maa'). – Selle koha päritolu ja tähenduse kohta ei ole muistendites midagi ajaloolist säilinud. Ainsal selle kohta olemas oleval müüdil on luuleline iseloom, sest ta laseb Alulinna ehitada suurel võluril röövitud tüdruku, pealiku tütre kindlalt kaitstud elukohaks. Milline isamaa ajaloo sõber oskab selle vana mälestise kohta rohkem teateid anda?"<ref>[http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev/38.html folklore.ee]</ref>
 
==Ohvrikoht==
{{Vaata| Alulinna sooleid}}
 
Alulinna lähedal soos oli [[ohvrikoht]], kust [[1869]] leiti [[raud|rauast]] esemeid: 50 [[odaots]]a, üle 20 [[sirp|sirbi]], [[õõskirves|õõskirveid]], [[silmaga kirves|silmaga kirveid]], [[mõõk]]ade tükke ja muud (kokku üle 90 eseme). Leiud pärinevad põhiliselt [[vanem rauaaeg|vanemast rauaajast]] (aastatuhandevahetusest ja ka hilisemast ajast).
 
==Viited==
35. rida ⟶ 34. rida:
 
==Kirjandus==
* [[Mait Sepp]]. ''Linn, mille tagant algab Alutaguse'', Eesti Loodus, märts 2016. Lk 32–35.
 
==Välislingid==
*[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=9033 Kultuurimälestis nr 9033 "Linnus"]
*[http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev/38.html Kreutzwaldi kirjeldus; muistendid Alulinna ehitamisest]
*[http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/e_sisu.html?id=161 Mõõga foto]
{{Coordinate|NS=59.4150055555555|EW=27.1746|type=landmark|region=EE}}
 
[[Kategooria:Lüganuse valdkihelkond]]
{{koord}}
[[Kategooria:Lüganuse vald]]
 
[[Kategooria:Ida-Viru maakonna ajalugu]]
[[Kategooria:Eesti linnused]]
[[Kategooria:Ida-Viru maakonna ajalugu]]
[[Kategooria:Lüganuse vald]]