Külmkapp: erinevus redaktsioonide vahel

[[Külmaaine]]na kasutatakse mõnikord [[isobutaan]]i; see asendab alates 1994. aastast keskkonnaohtlikke külmaaineid, sealhulgas [[freoon]]i. Isobutaan aurustub normaalrõhul (760 mm Hg) –11,7 ºC juures: Rõhu alandamisel, s.t alarõhu tekitamisel alaneb ühtlasi aurustumistemperatuur (näiteks 400 mm Hg korral umbes 30 miinuskraadini). Isobutaan on tuleohtlik, kuid selle kogus on külmikus väga väike – 15−7015–70 g.

Igas kompressioonkülmutis on [[kompressor]] (kokku ehitatud [[elektriajam]]iga), [[jahuti]] ([[kondensaator (soojustehnika)|kondensaator]]), [[Drossel (hüdrotehnika)|drosselventiil]] ja [[aurusti]]. Elektrimootoriga käitatav kompressor paneb külmaaine seadmes ringlema. Külmaaine saabub kompressorisse külmkambris paiknevast aurustist. Kompressor surub külmaaine auru kokku sedavõrd, et selle temperatuur tõuseb umbes +50 kraadini (kompressori käitamiseks antav elektrienergia muundub siin soojuseks). Kokkusurutud aur läbib jahuti (kondensaatori), milleks on mitmemeetrine siugtoru kapi tagaseinal, väljaspool külmkambrit. Jahutis külmaaine kondenseerub (muutub vedelikuks), andes seejuures ümbritsevasse ruumi ära külmkambrist eemaldatud ja kompressorist saadud soojuse ning torust väljub vedelik, mis on jahtunud 15−2015–20 kraadi võrra. See vedelik surutakse läbi drosselventiili – pika peenikese toru. Drosselist külmkambri jämedamasse aurustitorusse väljumisel vedeliku rõhk järsult alaneb, mille tulemusena toimub osaline aurustumine. Lõplikult aurustub külmutusvedelik aurustis soojuse arvel, mis tuleb külmkambrist läbi aurusti soojusvahetuspinna.

*SN (''subnormal'') – kasutamiseks ümbrustemperatuuri vahemikus 10−3210–32 ºC;

*N (''normal'') – vahemikus 16−3216–32 ºC, kasutamiseks eluruumis (harilikult köögis);

*ST (''subtropical'') – vahemikus 18−3218–32 ºC;

*T (''tropical'') – vahemikus 18−4318–43 ºC.

Kõige laiemalt kasutatakse N-kliimaklassi külmikuid. Kui ümbrustemperatuur ületab neile ettenähtud piiri (32 ºC), pole külmuti enam suuteline kapist piisaval määral soojust väliskeskkonda viima, mille tagajärjel temperatuur külmkambris tõuseb. Juhul kui temperatuur külmikut ümbritsevas ruumis on püsivalt madalam kui 16 kraadi, tekib külmutusseadmel raskusi külmaaine temperatuuri hoidmisega tasemel –18−18 ºC. Seepärast on mitteköetavas ruumis (nt keldris) otstarbekas kasutada SN-klassi külmkappi.

Kuna külmik on pidevalt elektrivõrku ühendatud, moodustab aastane elektrikulu üldisest kodutarbimusest keskmiselt 5−85–8%, sügavkülmikul isegi kuni 15 %. Energiatarvet iseloomustavad energiaklassid (vt [[Energiamärgis]]).

. Kolme ja nelja tärniga külmikutel lülitub kompressor tegelikult sisse siis, kui jääkambri aurusti temperatuur on vahemikus –17−17 kuni –26−26 ºC, ning lülitub välja temperatuurivahemikus –24−24 kuni –36−36 ºC (olenevat külmiku mudelist).

Külmkambris hoiab termostaat temperatuuri 4−84–8 ºC. Toiduainete paigutamisel riiulitele on kasulik arvestada, et temperatuur on kambri ülaosas 1−21–2 kraadi kõrgem kui all, puuviljasahtli(te) kohal; viimastes on temperatuur 8 kraadi ringis.

Lembit Abo. Koduelektroonika käsiraamat. 2007, lk 211−213211–213