Kassisaba (Tallinn): erinevus redaktsioonide vahel

On teada, et sel ajal, kui Tallinn koosnes kahest linnast, kuulus Kassisaba ala [[Toompea]] eeslinna piiresse. Juba üsna varajasel ajal tekkis Toompea eeslinn. [[Tallinna raad]] loovutas 1348. aastal [[Toompea]]le ehk [[Saksa Ordu]]leToompeale Toompea saarlavaga edelast külgneva suure maa-ala, et seda saaks kasutada heina- karja- ja juurviljamaana. See maa-ala haaras enda alla ühes Kassisabaga ka Tõnismäe kõrgendiku, kus oli juba XII sajandil külamoodiküla moodi asustus. Esimestelt säilinud linnaplaanidelt (1681) on näha, et Kassisaba alal on kujutatud paiarpaar peenikest teekriipsu. Laiem joon on kujutatud praeguse [[Paldiski maantee]] kohal, kus juba tollel ajaltollal oli üsna vilgas liiklus [[Haapsalu]] ning [[Lihula]] suunal. Plaanilt on näha ka paar kõrtsi ning suvemõisa Paldiski maantee ääres.

Kassisabasse rajati 17. sajandil suvemõis, mis asus [[Toompuiestee]] ja praeguse [[Wismari tänav|Wismari tänava]] nurgal. Selles mõisas asus aastatel 1772-1782 Ficki fajansimanufaktuur. Selles manufaktuuris[[manufaktuur]]is valmistati fajanssi[[fajanss]]i kohalikust sinisavist, millele lisati välismalt toodud valget savi. Suvemõisa omanikuks sai 1792. aastal [[Louise von Steinheil]], kelle järgi pandi nimelekohale nimi Luisenthal. Selle mõisa järgi on nime saanud praegune Luise tänav.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Mõis tükeldati 1813. aastal, pärast mida levis ühe- ja kahekorruseline puithoonestus ka mõisa endistele maadele.

1797. aasta plaanilt on näha, et Kassisaba alad olid tollel ajal juba tihedalt asutatudasustatud. Kassisaba oli hoonestatud valdavalt ühekorruseliste puumajadega, mille juurde kuulusid peenradpeenra- ja aiamaad, tihti ka laut. Plaanil võib jälgida ka [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänava]] algset lõiku Paldiski maanteelt lõunasse. Koidu tänav kandis algul restorani- ja majaomanikmajaomaniku Peter Ludvig Alimanni järgi Alimanni tänava nime. Koidu tänava viimane lõik, mis venitas tänava Paldiski maanteest Pärnu maanteeni, rajati aastatel 1926–1933.

Enne laiarööpmelise raudtee rajamist aastatel 1869-1870 ulatusid Kassisaba lääne-idasuunalised teed praegusest kaugemale. Veel 1930. aastate algul kandsid nüüdses [[Lilleküla]]s asunud [[Madara tänav]]a ja [[Toompuiestee]] vaheline ala algul Saviaukude, hiljem [[Toom-Vaestekooli tänav]]a nime.

Pärast [[Esimene maailmasõda|IEsimese maailmasõja]] lõppu oli Kassisaba asum terviklikulttervenisti asustatud. Kassisaba oli hoonestatud valdavalt rikkaliku puitdekooriga kahekorruseliste kortermajadega, esines ka tsaariajast säilinud ühekorruseliseidühekorruselisi maju. 1930. aastatel valmis terve linna uuendamisplaan, mille üheks osaks oli vanast ajast pärinevate kitsaste tänavate laiendamine. Nagu suurlinnale omane, pidid ka siinmail valmima elegantsed kõrghoonetega tänavafrondid, nagu [[Pärnu maantee]] alguse läänefront, mis jõuti enne sõda valmis ehitada. Suured ehitusplaanid jäid aga sõja pärasttõttu teostamata ning puitmajade lammutamine jäi seetõttu ära. Enamik tänapäeval säilinud puitmajadest on ehitatud eelmise sajandi alguses, sest majadel puudub kivist trepikoda. Esimese vabariigi lõpul jõuti valmis ehitada uue kava kohaselt valmis üksikud kivimajad (hooned Koidu 17 ja 23 ning Luise 22 krundil). Terviklikult ehitati välja A. Kapi tänav.

1932. aastal valmis Falgi pargi lähedal [[velodroom]], mille kunagisel asukohal asub nüüd [[Tallinna Jalgpallikool]]i tehismuruga staadion. Suur osa Koidu tänava hoonestusest hävis [[Märtsipommitamine|1944. aasta märtsipommitamisemärtsipommitamisel]] käigus. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–19921944–1991)|Nõukogude korraokupatsiooni]] ajal ehitati Koidu tänava algusesse hävinenud hoonestuse asemele [[stalinistlik arhitektuur|stalinistliku arhitektuuriga]] hooneid. Liikluskorraldus on muutnud Luise ja [[Endla tänav]]a põhimagistraalideks, mis lõikaslõikavad paljud Kassisaba tänavad keskelt pooleks.