Rhodose saar: erinevus redaktsioonide vahel

| Asendikaardi pilt = GR Rhodes.PNG

}}

'''Rhodos''' ([[vanakreeka keel]]es ''῾Ρόδος'', [[uuskreeka keel]]es ''Ρόδος'' 'rooside saar') on suur [[Kreeka]]le kuuluv [[saar]] [[Egeuse meri|Egeuse meres]] [[Väike-Aasia poolsaar]]e edelaranniku lähedal. [[Kárpathose väin]] eraldab seda edelas [[Kárpathose saar]]est.

 

 

Rhodosel asuv keskaegne [[Rhodos (linn)|Rhodose linn]] kuulub aastast 1988 [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.

 

== Ajalugu ==

 

Saare hõivasid umbes [[14. sajand eKr|1400 eKr]] [[ahhailased]], seejärel umbes [[11. sajand eKr|1000 eKr]] [[doorlased]]. Doorlased jagasid saare kolme linna – [[Lindos]]e, [[Ialysos]]e ja [[Kameiros]]e – vahel, mis seejärel moodustasid koos [[Halikarnassose]], [[Knidos]]e ja [[Kos]]iga dooride ''heksapolise'' (kr.k. `kuue linna liit`). Erakordselt hea asendi tõttu ([[Aasia]]sse ja [[Egiptus]]esse viivate [[meretee]]de läheduses) sai Rhodos peagi tähtsaks kauplemiskohaks. Eriti kiiresti tõusis esile [[Lindos]]. See asutas kaks kolooniat – Rhegiumi ja Gela.

Saarelt veeti juba varakult välja keraamikatooteid, eelkõige loomaornamentfriisiga Rhodose vaase. Rhodosel olid tihedad sidemed Egiptusega, seda tõendavad muuhulgas Rhodose palgasõdurite jäetud raidkirjad [[Abu Simbe]]lis.

 

 

Kolmest vanast linnast rajati ühtne riik ja saare põhjaossa asutati uus pealinn Rhodos, mis kavandati [[Hippodamos]]e plaani järgi ehitatud [[Pireus]]e eeskujul. Sellest alates arenes Rhodos nii öelda maailmakaubanduse keskusena kiiresti. Eriti kasulikuks osutusid sidemed edasipürgiva [[Aleksandria]]ga. Pärast [[Aleksander Suur]]e surma püüdis Rhodos [[hellenistid|hellenistlike]] [[monarhiriik]]ide vahelises võimuvõitluses sõltumatust säilitada ja ranget erapooletust hoides oma kaubandust ohust säästa.

 

Rhodose skulptuurikoolkond oli ka hiljem kuulus ([[Farnese härg]], [[Laokoon]]i grupp), Rhodos sai Ateena ja Aleksandria järel tähtsaks kreeka kultuuri keskuseks. Seal tegutses kuulsaid [[kirjanik]]ke, [[filosoof]]e ja õpetlasi ([[Apollonias]], [[Panatitios]], [[Poseidonios]]), asutati [[retoorika]]kool. Rhodos muutus seetõttu populaarseks kohaks, kus õppisid eelkõige noored rooma ülikud ([[Tiberius]], [[Gracchus]], [[Pompeius]], [[Cicero]], [[Caesar]], [[Lucretius]], [[Tiherius]]).

Rooma toetamise eest [[Seleukiidide riik|Seleukiidide riigi]] alistamisel sai Rhodos oma senisele Väike-Aasia valdusele [[Peraea]]le lisaks [[Kaaria]] ja [[Lüükia]], kuid suurem osa neist kaotati peale [[III Makedoonia sõda|III Makedoonia sõda]].